Miks peaks segaverelise koera steriliseerima või kastreerima?

Mõnda aega tagasi uurisin Facebooki segavereliste kutsude grupis, miks segavereliste omanikud oma koeri ei kastreeri/steriliseeri. Varjupaigad on ju peamiselt täis just neid mix-koeri ja paraku ka nende kutsikaid. Sain pahandada, loomulikult…

Segavereliste omanikud (või fännid) ütlesid, et kust muidu peaks inimene segaverelist koera saama. Lisaks ei taha või ei saa kõik tõukoera osta… Kolmas põhjendus oli, et inimene teeb oma koeraga just seda, mida ta tahab…

Juriidiliselt ongi see peaaegu õige, paraku. Koer on omand nagu auto ja omanikul ongi voli „sellega“ teha, mida tahab. Nii kaua, kui ta järgib loomakaitse seadust. St kuni ta ei väärkohtle koera. Seaduse silmis ei ole aga noorkoera, st veel kutsika-noorukieas koera paaritamine väärtegu. Hülgamine justkui aga oleks… Eesti Kennelliidu reeglite järgi tohib nt emast koera paaritada alates 1,8-aasta vanusest, kuni 8-eluaastani (k.a.). See reegel tehtigi emase koera heaolu ja tervist silmas pidades.

Vastustest ei ilmnenud, et kastreerimine/vaktsineerimine oleks jäetud tegemata rahapuudusel. Mis oleks ehk ka mõistetav. Ning vastused ei näidanud ka, et streliseerimise/kastreerimise vastased oleksid olnud teadlikud neist hüljatud/väärkoheldud segaverelistest, keda kõik varjupaigad ja hoiukodud on täis. Ning ilmselt pole nad kuulnud ka seda Toila valla lugu, kus emase koera omanik viis vastsündinud kutsikabeebid metsa alla surema… Sest koertel polevat hinge…

33 üleliigset kutsikat ja 5 hooletusse jäetud koeraema

Siinkohal on sobilik ära tuua ka Eestimaa Loomakaitse Liidu ülevaade viimaste kuude kutsikauputusest – kutsikalastest ja kutsikamammadest, kes halbadest oludest või lausa suremisest on päästetud.

Ja liidu kutsikauputus on vaid jäämägi, hooletusse jäetud või metsa alla surema viidud  kutsikaid on kümneid ning neid on teistegi loomapääste ühenduste hoiukodudes ja varjupaikades. Üle Eesti… Kõik need ühendused vajavad annetusi, et hoiule võetud / päästetud kutsikate eest hoolt saaks kanda – ravida ja toita. Sest keegi kuskil arvab, et „kust siis muidu segaverelisi koeri saaks“…

See tähendab omakorda, et keegi teine (loe: loomapäästeühingud, varjupaigad ja annetajad) maksab sellise suhtumise eest ja mitte vähe. Vastutavad kõik teised, mitte see oma koera steriliseerimata/kastreerimata jätnud koerapidaja.

Toon Eestimaa Loomakaitse Liidu ülevaate kutsikatest täies ulatuses ära. Allpool leiad ka Eestimaa Loomakaitse Liidu kontaktid, kuhu saad annetada.

“EESTIMAA LOOMAKAITSE LIITU ON SEL TALVEL TABANUD ENNEOLEMATU KUTSIKABUUM!”

Detsembri algusest kuni praeguseni on loomakaitse liidu hoole alla jõudnud 33 kutsikat + 5 kutsikate ema.

VOL 1 – LAEKANNU KUTSIKAD

Esimesed 10 peaaegu kolmekuust jõnglast päästsime Ida-Virumaalt Avinurme kandist. Omanikeks kaks vanainimest, kellel koerakarjaga hakkama saamine oli väga keeruline, varjupaika viimiseks raha polnud ja kes meeleheites olid valmis nad juba hukata laskma. Kutsikad koos emaga loovutati Eestimaa Loomakaitse Liidule.

Kõik kutsikad on tänaseks kodu leidnud. Viimane Sofikene läheb uude koju homme.

Kõigil kutsikatel olid kõhud lahti, nad olid usse täis ning neid vaevas giardia. Kutsikad ja nende ema said antibiootikumikuuri, probiootikume, mitu korda parasiiditõrjet ja ussirohtu. Said lõpuks vaktsineeritud, kiibitud ja passi. Emale otsime ka uut kodu ning enne seda saab ta ka steriliseeritud.

VOL 2 – LILY

Lily on väikest kasvu emane koerake, kes jõudis Eestimaa Loomakaitse Liidu hoole alla lõpptiinena. Tema kodused tingimused polnud tiinele koerale sobivad ning kutsikate edasine saatus oleks olnud teadmata.

Otsustasime, et Lilyl on parem oma pesakond ilmale tuua meie valvsa pilgu all. Lily viis kutsikat on tänaseks selles eas, et otsivad uusi kodusid. Kutsikad on saanud esimesed vaktsiinid, kiibid ja passi. Neile saate kodupakkumisi teha, kui kirjutate kaija@loomakaitse.eu.

 

VOL 3 – RAFAELLA

Vahetult enne jõule märkasime facebookis abipaluvat kuulutust, kus inimene oli päästnud kaks emast koera (õed) kohutavatest tingimustest. Kahjuks tuli päästjale nende tiinus üllatusena.

Raffaella (hellitavalt Raffa) jõudis enne poegida, kui meie talle järgi. Koerad päästnud uus kodu oli kahjuks kogenematu ja ei osanud õigel ajal märgata ja reageerida. Ilmselt sündisid kutsikad pisut enneaegsena, sest nad olid väga erinevas suuruses. Üks kutsikas suri peale sünnitust. Teine pisike jõudis meie abiga küll loomakliinikusse, kuid suri hiljem teel hoiukodusse. Kolmas kutsikas oli ka juba minemas üle vikerkaaresilla, kuid tema saime päästa ja ta kasvas üles koos lutipudeli ja ohtra armastusega Kristi juures, kus on tänaseni. Alguses milliliitri ja süstlaga iga tunni järel teda toites on Kullakesest kasvanud tore ja mänguhimuline kuuenädalane igati terve kutsikas.

Neli kutsikat olid nii tugevad, et jäid emaga ja kasvavad praegu Tartu lähedal Edithi juures hoiukodus. Kutsikate ema on ise alles teismeline ehk poegides oli ta 11-kuune. Rõõmus, heasüdamlik, sõnakuulelik allapõlve koer, kes peale kutsikate kojuminekut hakkab samuti uut kodu otsima.

Enne seda saab muidugi kõik vajalikud protseduurid ja steriliseeritud.

VOL 4 – AMARE

Amare on Raffaella õde, kelle päästis sama pere väga halbadest tingimustest koos Raffaellaga. Ka tema tiinus oli suur üllatus. Amare poegis oma õest täpselt nädal hiljem. Osad kutsikad on ka väga sarnased Raffa kutsikatele, kuid värvigammat on pesakonnas rohkem. Kogu pesakond oli terve ja tugev ning paaripäevasena jõudis samasse hoiukodusse Edithi juurde, kus juba Raffa ees ootas. Kutsikaid sündis selles pesakonnas kuus.

Õnneks suutis imeline Edith õekesed lõpuks ka lepitada ja saime nad siiski kokku jätta. Vahepeal oli küll tunne, et Amare ei suuda taluda enam õe olemasolu ja tahtis ise kõik kutsikad enda hoolde võtta.

Amare ise on samuti imeliselt helge iseloomuga noor alla aastane koer, kes väärib tulevikus ainult parimat. Rihmas kõnnib tasakaalukalt ja kasvult on isegi veidi madalam kui Raffa. Nagu Raffa, saab ka tema enne kojuminekut steriliseeritud.

Amare kutsikad on hetkel 5 nädalased. Kogu pesakond saab eakohaselt ussirohtu, kiibid, vaktsiinid ja passid.

VOL 5 – LUNA

Luna on kutsikas, kes on sattunud sarihülgajate ohvriks. Meie abi palusid inimesed, kelleni jõudis info, et eelnevalt mitmeid koeri ja kasse hüljanud naised, tahavad selle pisikes visata tänavale päevapealt.

Paljud kutsikaomanikud kahjuks ei tunne huvi üldse, kuhu ja kellele nad oma koera järglased loovutavad. Kutsikas visatakse suvaliselt käest kätte ja ülejäänu pole enam loovutaja asi.

Nendest sarihülgajatest me ilmselt ka tulevikus kirjutame eraldi loo, et inimesed teaksid ja jätaksid meelde vähemalt need nimed, kellele ühtegi looma anda ei tohiks.

Tänud siinkohal Reanale, Ingridile ja Katrinile, kes pakkus Lunale hoiukodu ning hetkel on asi sedasi, et Luna jääbki nende perre. Loomakaitse liit tasus Luna vaktsineerimise, kiipimise ja passi eest.

VOL 6 – MALAMUUDILAADNE KOOS KUTSIKATEGA

See lugu on ilmselt meie viimase aja loomapäästmistest kõige enam arvamusi ja vastukaja tekitanud. Kerides mõni lugu ettepoole, leiate selle päris algusest lõpuni ja siin ei hakka enam kogu juttu ümber kirjutama. Malamuudilaadne poegis võõral territooriumil, võõras kuudis ja tema väidetavad omanikud/hoolitsejad ei teinud mitme päeva jooksul midagi, et koer koos kutsikatega koju turvalisse kohta viia. Kui meie abipalve peale kohale läksime ja pesakonna koos emaga sooja hoiukodusse toimetasime, siis ässitati liidule kaela ajakirjandus, vallaametnikud jne.

Lugu on endiselt lahenduseta, kuid koerad on vähemalt maailma parimas hoiukodus, kus mitte ainult ei nunnutata kutsikaid, vaid ka kutsikate ema saab suurt tähelepanu, hellust ja õpetust. Kutsikaid on kokku 5 ja nad kasvavad kindlasti suureks, sest isakandidaat on ka kaukaaslaselaadne koer.

Loe ka selle koera lugu…

VOL 7 – GREY

Kõigest mõned päevad tagasi jõudis Loomade kiirabikliinikusse pisike yorkilaadne äsja kahekuuseks saanud kutsikas, kes oli ostetud klassikalisest kutsikavabrikust. Kutsikas oli usse täis ning eluohtlikus parvos.

Kuna uuel omanikul puudus finantsvõimekus tasuda kliinikuarveid, siis loovutati kutsikas Loomakaitse liidule. Kiirabikliiniku töötajad võitlesid pisikese nöpsu eest kogu hingest ning täna saame öelda, et kutsikas paraneb. Tema raviarve kogusummat veel ei tea, aga väike see pole. Lisaks raviarvele tuleb tulevikus ka talle teha korrektselt ussikuurid, vaktsiinid, kiipida ja pass.

Täname kõiki, kes on tema heaks oma panuse andnud.

Ühe kutsika üleskasvatamine, toitmine, veterinaartoimingud jmt vajalik, läheb maksma 200-300 eurot (sõltuvalt kutsika suurusest). Kutsikatele koos emadega tagame parima kvaliteetse toidu ning hoolitsuse. 33 kutsikat on palju… Väga palju.

Oleme siiani kuidagi vanast rasvast toime tulnud, kuid nüüd peame paluma abi, sest meie pangakontod sulavad, kui kevadine lumi. Kui sa tunned, et tahad ja saad panustada nende kutsikate suureks kasvamisse, siis on sinu abi väga oodatud. Kas või euro kaupa saame kokku nende toitmisele ja hoolitsusele kuluva summa.

Mida rohkem me kirjutame, seda rohkem meie abi palutakse. Me ei taha öelda SOS olukorras, et ei saa aidata, sest pole võimalusi.

Usume, et head inimesed ei jäta meid selle koormaga üksi ja abistavad, kui võimalik.

NB! Meile on appi tulnud ka imeline www.kutsikaraamat.ee, kes annetab iga veebist ostetud kutsikaraamatu pealt Eestimaa Loomakaitse Liidule 5 eurot. Kasuta tellides kindlasti koodi “AITANLOOMI”, nii aitad meie hoole all olevaid kutsikaid.

Allikas: Eesti Loomakaitse Liit, Facebook