Rallikuulekus – koerasport, mis põhineb rõõmul

1
555
Anu ja tema 10-aastane Hundu rallikuulekuse ametlikul eksamil 24. augustil Keilas, Ipsoni treeningplatsil. Foto: Keila Koeraspordi Klubi Ipson, Facebook

Suhteliselt uus koeraspordiala – nimetusega rallikuulekus on harrastus, milles on esiplaanil koera ja koerajuhi vaheline täiuslik suhtlemine ja ideaalne partnerlus. Rallikuulekus põhineb rõõmul, suhtlusel ja koostööl. Ning seda vahvat ala saab harrastada ka meil.

Reeglite kohaselt erineb rallikuulekus (lühend RalliKK) teistest kuulekusaladest, mis nõuavad sageli ülimat täpsust elementide sooritamisel. Ning erinevalt teistest aladest, kus koerajuhi suhtlus koeraga ja koera kiitmise kohad ja maht on väga täpselt paika pandud, tohib rallikuulekuses koeraga rajal suhelda ning oma lemmikut piiramatult kiita!

Rallikuulekuses ei ole põhirõhk täpsusel, vaid meeskonna koostööl ja suhtlemisel. Koertekoolitaja, koerasportlase ja rallikuulekuse „maaletooja“ Anu Oksa sõnul põhineb see spordiala rõõmul, suhtlusel ja koostööl. Sama nõuavad ka rallikuulekuse reeglid – võistlemine peab olema põnev ja positiivne elamus.

Treenida saab ka vihmavari ühes ja koer teises käes, laps rakmetega kõhul või seljas jne.

Rallikuulekuse üks siltidest. Foto: Keila Koerasõprade Klubi Ipson, Facebook

Üks erinevus on veel. Rallikuulekuse reeglites on selgelt kirjas, et osaleda saavad ka puudega inimesed, olenemata siis sellest, millist abivahendit puudega inimene kasutab. „Seda saavad harrastada ka liikumispuudega inimesed, sest võistelda tohib isegi ratastoolis,“ kinnitab Anu Oks. „Treenida saab ka vihmavari ühes ja koer teises käes, laps rakmetega kõhul või seljas jne,“ lisab Anu.

Teoreetiliselt saavad küll nt liikumispuudega inimesed osaleda ka kõikidel teistel koeraspordialadel, kuid nende osalemine on kuulekuselementide eripärade tõttu pea välistatud. Näiteks, ratastoolis inimene ei saa lihtsalt IGP-e (teenistuskoerte kolmevõistlus) jäljeosa kaasa teha, sest põldudel, sageli üsna konarlikel ja mudastel, on ratastoolis liikumine võimatu.

Anu ja Hundu rallikuulekuse eksmil elemente sooritamas. Foto: erakogu

Kellele rallikuulekus sobib?

Anu sõnul kõigile. Anu lisab, et rallikuulekus sobib neile harrastajatele, kes pole huvitatud väga tehnilisest koolitusest ning kelle “koeramaterjal” pole ehk kõige sportlikum. Kuidas aga alustada? Anu sõnul võiks enne enne rallikuulekuse trennidesse minekut olla läbitud kutsikate algkoolitus või koerale selgeks õpetatud elementaarsed käsud. „Alustada võib ka vanema koeraga, tähtis on, et oleks pealehakkamist,“ ütleb Anu. „Kui mõelda sellele, et tahaks kunagi ka maailmameistriks tulla, siis võiks alustada kohe ka kõrvalkõnni õpetamisega.“

Rallikuulekuses võivad osaleda kõik koerad ja koerajuhid, sealhulgas siis ka tõuta koerad. Rallikuulekuse põhimõte ongi, et seda ala saaksid harrastada võimalikult paljud koerad ja koerajuhid, tundes sealjuures koostöötamisest rõõmu. Koer peab siiski olema sõbralik ümbritseva suhtes, st ta ei tohi olla agressiivne teiste inimeste või koerte suhtes. Ning muidugi, koer peab olema nõuetekohaselt vaktsineeritud ning tal peab olema kiip.

Eestis on rallikuulekus rahvuslik koeraspordiala

Rallikuulekuse eksam Ipsoni platsil. Foto: Keila Koerasõprade Klubi Ipson, Facebook

See tähendab, et seda ala harrastatakse Eestis koostatud reeglite järgi. Rallikuulekuses pannakse nummerdatud käsusiltide abil platsile üles erinevate võtetega rada. Käsusiltidel on kirjas ülesande kirjeldus. Koerajuht peab kõrvakõndiva koeraga selle raja siis läbima, soovitavalt kiiresti ja veatult. Peamised käsklused on “istu”, “lama”, “seisa” ja samad käsud kombineeritult. Lisaks siis suunamuutused, pöörded, slaalomid koonuste ümber, tõkke ületamine, juurdekutsumine jne.

Rallikuulekuses on ka üks vahva element, mis tuleb koerale (ja koeraomanikule) kasuks ka koduses elus. „Alale spetsiifiliseks võib pidada nn maiusest keeldumise harjutust, kus võistluspaar peab mööduma täidetud maiusekaussidest ilma, et koer sealt midagi võtaks,“ tutvustab Anu elementi, mis ilmselt koeralt suurt enesekontrolli nõuab.

Hindamisel arvestatakse nii võtete tehnilist sooritust kui raja läbimiseks kulunud aega. Aeg läheb arvesse juhul, kui mitu võistlejat saab tulemuseks sama punktisumma. Sellisel juhul on eespool raja kiiremini läbinud võistluspaar.

Pilt räägib rohkem kui sõna. Vaata, kuidas rallikuulekuse võistlus toimub. Videol Itaalias toimunud võistlus. (Lugu jätkub video all)

Rallikuulekus leiutati 20 aastat tagasi

Spordiala ise pärineb Ameerika Ühendriikidest ja selle ellukutsujaks oli Charles „Bud“ Kramer. Ühendriikides on see spordiala väga laialt levinud ning rallikuulekus kogub populaarsust ka mujal maailmas, sh siis Eestis.

Anu on üks neist, kes oli ka Eesti ametlike reeglite koostamise juures. Tema sõnul tugineb Eesti eeskiri suuresti Rootsi eeskirjadel. „Mina sain tõuke artiklist, mis ilmus ajakirjas „Saksa lambakoer“, ilmselt kuskil 2013. aastal,“ meenutab Anu. „Kuskilt sain kontakti Triinu Siibakuga, kes elas ja töötas sellel ajal Rootsis ning oli oma toonase koeraga rallit juba mitu aastat harrastanud.“

Triinu Siibak kutsuti siis koeraspordiklubisse IPSON seda ala tutvustama. „Ja nii see kõik lahti läkski. 2013. aastal koerte jõulude ajal panime püsti esimese ralliraja ja kasutamise selleks Soome silte. Peagi ühinesid meiega Marge Perri ja Aet Leemet ja Karin Lassmann, kellega alustasime Eesti reeglite väljatöötamisega,“ lisab Anu.

Tema sõnul olid neil laual Soome, Rootsi ja Saksa rallikuulekuse reeglid. Eesti reeglite aluseks võeti Rootsi eeskirjad. „Kuna käisin 2014. aastal oma koeraga Rootsis FCI IPO MM-l (IPO ehk uue nimega IGP on teenistuskoerte kolmevõistlus – toim), siis sain külastada ka paari rallivõistlust. See saigi määravaks, et Eestis just Rootsi reeglid aluseks võeti. Need tundusid kõige sõbralikumad ja ka lihtsamad,“ ütleb Anu. Rallikuulekuse eeskiri hakkas Eestis kehtima 1. jaanuarist 2019 ning möödunud suvel peeti maha ka esimesed ametlikud rallieksamid.

Rallikuulekuse eksam Ipsoni platsil. Foto: Keila Koerasõprade Klubi Ipson, Facebook

Eestis veel võistlusi ei toimu

Anu sõnul saab rallikuulekuses võistelda isegi rahvusvahelisel tasandil. „26.- 27. oktoobril 2019 toimusid Taanis, esimest korda koeraspordi ajaloos, Põhjamaade meistrivõistlused rallikuulekuses,“ ütleb Anu. „Kuna FCI (tõukoerte rahvusvaheline katuseorganisatsioon – toim) alles töötab rahvusvahelisi reegleid välja, siis toimusid võistlused Põhjamaade rallikuulekuse eeskirja järgi, mis olid koostatud just spetsiaalselt selle võistluse tarbeks. Tore oli, et seda võistlust sai vaatamas käia ja koosolekul osaleda ka Eesti esindaja FCI rallikuulekuse komisjonis Karin Lassmann.“

Eestis selleks aastaks võistlusi planeeritud ei ole. Kuid koeraspordiklubi Ipson korraldab Anu sõnul kindlasti vähemalt kaks eksamit (mais ja augustis). Anu avaldab ka lootust, et ehk korraldab mõni teine klubi ka võistluse. Mullu toimus Eestis kokku neli eksamit kolme erineva väliskohtunikuga. Anu sõnul on eksamite vähesuse ja võistluste puudumise taga asjaolu, et neile tuleb leida kindlasti väliskohtunik. „Võistlustele ja eksamitele on raske kohtunike saada – tegu on ju rahvusliku alaga, kus oma maa kohtunikud puuduvad,“ tõdeb Anu ja lisab: „Selleks, et Eesti oma kohtunikud saaksid hakata tegutsema, läheb veel mõni aasta.“

Selleks, et Eesti oma kohtunikud saaksid hakata tegutsema, läheb veel mõni aasta.

Rallikuulekuse rada Ipsoni platsil. Foto: Keila Koerasõprade Klubi Ipson, Facebook

Probleem on ka selles, et igaüks kohtunikuks ei saa. „Meie koerasportlastest kohtunikuks pürgivad koerajuhid peavad selleks täitma ridamisi nõudeid, mis võtab aega,” märgib Anu Oks. “Esimene tingimus on, et kohtunikul peab oma koeraga olema saavutatud tulemus kõrgemas klassis. Momendil on see täidetud ainult minul koos Hunduga – saksa lambakoeraga Estrellest Hurmuri Hundiin,“ lisab Anu. „Välismaalt kohtuniku saamine on aga raske, sest eeskirjad pole ju ühtsed ja erinevad riigiti paljuski. Lätlased on meist selles vallas ette jõudnud, sest nad lubasid rallikuulekuse kohtunikeks automaatselt ka kuulekuse kohtunikud, kes ise antud ala harrastasid.“

Miks peaks inimene koos oma koeraga üldse koerasporti harrastama?

Anu vastus on lihtne. „Kui koer juba endale võetud, siis tuleb temaga ka tegeleda,“ on koerakoolitaja, kes „tavaelus“ õpetab kahejalgsetele matemaatikat, kindel. „Rallikuulekus sobib selleks ideaalselt, prindi sildid välja, loe eeskirjad läbi ja muudkui treeni. Algatuseks soovitan muidugi ka mõne trennitsükli treeneri käe all läbida, koos on ka vahvam treenida.“

Kui koer juba endale võetud, siis tuleb temaga ka tegeleda.

Anu lisab, et rallikuulekust on hakatud harrastama mitme Eesti klubi juures, kuid esialgu peamiselt siiski pealinnas ja selle lähistel. „Uhkusega võib siiski tõdeda, et Ipson oli minu eestvedamisel esimene, kes selle alaga Eestis tegelema hakkas – juba kuus suve tagasi,“ märgib Anu, kelle käe all saab rallikuulekust õppida maist augustini Keilas. Anu sõnul tegeletakse rallikuulekuse siltide õppimisega kuulekuskoolituse trennides.

Lisaks Anule koolitavad ja harrastavad rallikuulekust veel ka Karin Lassmann, Marge Perri, Aet Leemet jt. Rallihuvilisi ühendab Facebookis „Rallikuulekus Eesti“ rühm, kust leiab ka kehtivad eeskirjad, sildid ja info treeningute kohta. Selle grupi postitusi näevad siiski ainult grupiga liitunud inimesed.

KES JA KUS RALLIKUULEKUST KOOLITAB

Rallikuulekust koolitatakse ja harrastatakse peamiselt Tallinna ja Keila koeraspordi klubides:

  • Koerasõprade klubis Ipson – Keilas,
  • Tarkade Koerte klubis TAKO – Tallinnas,
  • Rally-O Koeraspordiklubis – Tallinnas,
  • Koeraspordiklubis TopDog – Tallinnas.

Rallikuulekuse kursused ja seminarid

  • Koeraspordi klubis Koerus toimub aga 22. veebruaril Aet Leemeti loeng-seminar “Sissejuhatus rallikuulekusse”.
  • Klubis TopDog algasid hiljuti rallikuulekuse algkursused, mida juhendab Eesti Kennelliidu atesteeritud koolitaja Karin Lassmann.

Veel üks video: Soome Rallikuulekuse (Rally-toko) võistlus 14.11.2015.

1 kommentaar