Etnomuri lõi kokku, mis tõugu uusi koeri ja kui palju 2019. aastal Eesti Kennelliidu tõuregistrisse kanti. Ja selle järgi olid kõige populaarsemad retriiverid ning saksa lambakoerad. TOP 1 on kuldne retriiver, keda registreeriti mullu 341. Labradore registreeriti 304 ja saksa lambakoeri 307.
Esikümnes on ka Cavalier King Charles spanjel, pomeranian, chihuahua, yorkshire’i terjer, berni alpi karjakoer, papillon ja kääbusšnautser. Tõugude populaarsuse reastamisel arvestasin kõiki Eesti Kennelliidu (EKL) tõuregistrisse kantud koeri ajavahemikus 01.01.2019 – 25.01.2020.
Retriiveritest ja veekoertest on endiselt kõige popimad retriiverid (695) ning neist siis omakorda need kuldsed (341). Võrreldes 2018. aastaga on retriiverite arv kasvanud 44 uue koera võrra, eelmisel aastal registreeriti neid kokku 651. Teisel kohal on spanjelid (95) ja neist on kõige popimad siis inglise (39) ja welshi springerspanjeli tõud (38).
Spanjeleid on tegelikult rohkem, kuna EKL-i registri kohaselt tehakse vahet töö- ja seltsikoerteks aretatud spanjelitel. Kui võtta ka seltsi-spanjelid juurde, siis kokku registreeriti mullu 259 erinevat spanjelitõugu koera, sh ka vene jahispanjel, keda FCI eraldi tõuna veel ei tunnista. Olgu öeldud, et vene jahispanjeleid kasutab ka toll ja piirivalve.
Lamba- ja karjakoertest on ülekaalukalt popimad saksa lambakoerad, kelle kutsikaid ja importkoeri kanti EKL-i registrisse kokku 307 (neist 60 pikakarvalist). Sakslastele järgnevad welshi corgid (68, neist cardigane 41 ja pembroke 27). Kolmandal kohal on shetlandi lambakoer (66).
Saksa lambakoer on ka teenistuskoerte tõugudest endiselt kõige populaarsem, samal ajal kui varem väga poppide tõugude nii kui doberite, rotveilerite ja saksa bokserite arv langeb. Mullu registreeriti vaid 7 dobermanni (2018 – 8), 21 saksa bokserit (41) ja 38 rotveilerit (43). Belgia lambakoeri malinoise registreeriti mullu vaid 3, kuid nende puhul peab arvestama, et meie jõustruktuurid ei kanna uusi väljaspoolt Eestist toodud koeri EKL-i registrisse.
Pinšerite, snautšerite, molosside ja šveitsi alpi karjakoerte kategoorias on kõige populaarsemad berni alpi karjakoerad, kelle kutsikaid ja importkoeri kanti EST-registrisse mullu 113-l korral. Bernikatele järgnevad kääbusšnautserid (78) ja tiibeti mastifid (69).
Spitsilaadsete ja algupäraste tõugude nimekirjas on kõige popimad pomerianid, keda registreeriti mullu 132. Võrreldes 2018. aastaga on pomerian’ide arv märgatavalt kahanenud – 169-lt 132-le. Samas on kõik laika-haski-laadsed tõud ülekaalukalt popid. Kokku registreeriti erinevaid laika-haski tõuge 253 (2018 – 188). Nende seas on siis vene-euroopa laikad (60), samojeedi koerad (54), alaska malamuudid (44), lääne-siberi laikad (44), siberi haskid (42), jakuudi laikad (5) ja grööni koerad (4).
LUGU JÄTKUB GALERII ALL!
Tõukoerte registreerimine on vähenenud
Kokku registreeriti EKL-i tõuraamatus 2019. aastal 4327 tõukoera. Võrreldes 2018. aastaga on tõukoerte registreerimine vähenenud 337 koera võrra (2018.a kokku 4664).
EKL-i tõuregistrisse kantakse kõik Eestis sündinud tõukoerad, kellele on väljastatud tõupaberid. Lisaks kantakse omanike soovil sinna ka välismaalt toodud tõukoerad. Importkoeri ei pea nn EST-registrisse kandma, kuid seda teevad eelkõige koeraomanikud, kes tahavad käia näitustel ja võistlustel ning oma tõukoera ehk ka aretada.
EKL-i tõuregistrisse kantud koerte arv ei ole küll tõugude populaarsuse tuvastamisel ehk sajaprotsendiliselt usaldusväärne allikas, sest kõiki importkoeri sinna ei kanta. Ning muidugi ei jõua sinna ka ükski millerdaja ehk tõupaberiteta tõukoer. Samas on EKL-i tõuregister ainus tõsiseltvõetav näitaja, millega üleüldse arvestada saab.
