Prokuratuur: kutsikad metsa visanud mees kahetses oma tegu

1
571
Ellu jäänud kutsikad ja nende ema päästmise õhtul varjupaigas. / Foto: Kohtla-Järve loomade varjupaik Grey Dogs

LISATUD RIIGIPROKURATUURI KOMMENTAAR. Mees, kes viskas oma koera vastsündinud kutsikad 28. detsembril Kukruse külas metsa alla surema pääses kohtumenetlusest.

Viru ringkonnaprokuratuur lõpetas mehe suhtes menetluse, kuna mees tegi kutsikad hoiule võtnud Jõhvi varjupaigale 500 eurose annetuse ning tasus riigikassase 250 eurot. Kriminaalasi lõpetati oportuniteedi korras, st põhjendusega, et inimese süü ei ole suur ning asja osas puudub avalik huvi.

Prokuratuuri põhjendus on koerainimeste seas põhjustanud hämmingut. Koerasõbrad ei saa aru prokuratuuri põhjendusest, et asja vastu puudub avalik huvi. Etnomuri esitas riigiprokuratuurile päringu, küsides:

  1. Millest tulenes abiprokuröri Sergei Listovi arvamus, et selle menetluse osas puudub avalik huvi?
  2. Kas see on Viru ringkonnaprokuratuuri ja riigiprokuratuuri ametlik seisukoht, et loomade vastu toime pandud kuritegude puhul ei ole toimepanija süü suur ning loomapiinamiste (mida surnuks külmumine tähendab) vastu puudub avalik menetlushuvi?
  3. Millisest loomapiinamise tasemest tekib menetluse osas prokuratuuri hinnangul avalik huvi?

Toon alljärgnevalt ära riigiprokuratuuri avalike suhete osakonna esindaja Kairi Küngas’e vastuse Etnomurile.

Loomade julm kohtlemine ei ole vastuvõetav ning selliste juhtumite puhul on õiguskaitseasutuste jaoks väga oluline välja selgitada, kes ja miks selliselt käitus. Selle juhtumi asjaolusid uurides selgus, et mees ei mõelnud oma teo ega selle tagajärgede peale ning tegi vale otsuse. Hiljem kahetses ta tehtut ning asus kohe tagajärgi leevendama tehes varjupaigale annetuse.

Abiprokurör Sergei Listov lõpetas selle kriminaalmenetluse oportuniteediga, sest tema hinnangul on menetlus oma eesmärgi täitnud: “Kahetsus ja annetuse tegemine ei tee juhtunut olematuks, kuid mees mõistab oma teo raskust, tunnistab enda süüd ning tema hilisem käitumine annab lootust, et ta midagi sellist enam tulevikus ei tee,” sõnas Listov.

Loomade julma kohtlemise juhtumite kriminaalasju on nii oportuniteediga lõpetatud kui ka kohtusse saadetud. Otsus, millist viisi kasutatakse, tehakse iga juhtumi puhul eraldi võttes arvesse kõiki asjaolusid. Looma julma kohtlemise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Metsa visatud 7-st kutsikast jäi ellu 6. / Foto: Aitame Loomi Koos MTÜ

Politsei leidis 28. detsembril 2019 Toila vallas, Kukruse külas metsast pappkarbi seitsme vastsündinud kutsikaga, kellest üks oli surnud. Kutsikad leidis metsa alt Jõhvi politseijaoskonna politseinik. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja Leana Loide ütles 3. jaanuaril Etnomurile, et politseipatrull toimetas leitud kutsikad varjupaika. Kuriteos esitati kahtlustus 56-aastasele mehele, kelle koduhoovist leiti kutsikate ema ja surnud kutsikas. Politsei viis kutsikate ema samuti varjupaika. (Loe ka 3. jaanuari uudist)

Mehe suhtes alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb looma julma kohtlemist, ütles PPA esindaja Leana Loide. Selle paragrahvi järgi saab inimest karistada rahalise trahvi või kuni üheaastase vangistusega.

Mis on oportuniteet?

Kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Süüdistatav ei pea sel juhul end süüdi tunnistama, kuid oportuniteediga lõpetamine eeldab, et ta on teo siiski toime pannud. Karistusregistrisse aga märget ei lähe. Süüdistatav peab sel juhul heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasuma kriminaalmenetluse kulud ning maksma kindla summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Oportuniteediga saab lõpetada teise astme kuritegu. (Allikas: Kohus.ee)

1 kommentaar