Koerad pole lihtsalt karvased sõbrad, keda trikke tegema õpetada. Nad on võimelised töötlema numbreid sarnaselt meiega, selgub Atlanta Emory Ülikooli värskest uuringust. Mida meie, koerainimesed, niigi ammu teame!
Kuigi koertel pole võimekust loendada ja arvutada inimese moodi, panevad nad siiski tähele, kui me paneme kaussi vähem toitu või premeerime neid lisamaiusega – see tähendab, et koerad saavad aru asjade/objektide koguste vahest.
“Meie töö ei näita mitte ainult seda, et koerad kasutavad inimestega sarnaseid aju osasid objektide arvu töötlemiseks – see näitab, et neid pole vaja selleks koolitada,” ütleb Atlanta Emory Ülikooli teadlane Gregory Berns.
Teadlastele on küll ammu teada, et nn “ligikaudse arvude süsteemi” äratundmise võime on omane paljudele loomadele, kuid varasemates loomade arvutusoskuste uuringutes kasutati eelkoolitatud loomi, sh koeri. Seetõttu on siiani olnud õhus kahtlus, kas loomade “arvutusoskus” on kaasasündinud võime või on see treeningu tagajärg. Näiteks, ühes varasemas, 2009. aasta uuringus leiti, et koerad suudavad arvutada nelja ja viie piires. Ning leiti, et koerad taipavad aritmeetika põhiteadmisi ning suudavad märgata vigu lihtsates arvutustes, näiteks kas 1 + 1 = 1 või 1 + 1 = 3. Selles uuringus kasutati küll eelkoolitatud koeri.
Uued uuringutulemused tõestavad aga, et oskus objektide hulka hinnata on imetajatele tekkinud evolutsiooni käigus. Nn umbkaudne arvusüsteem toetab imetaja võimet hinnata kiiresti nähtavate objektide kogust, näiteks aitab see hinnata lähenevate kiskjate või saakloomade hulka. Inimesel on see võime olemas juba imikueas. Tundlikkus numbrilise teabe suhtes ei sõltu mõttetegevusest ega ka väljaõppest ning näib olevat laialt levinud kogu loomariigis.
Lugu jätkub video all.
Katses kasutatud koerad läksid vabatahtlikult funktsionaalsesse magnetresonantstomograafia (fMRT) masinasse lamama (vaata videot ↑), kuid neile ei õpetatud eelnevalt asjade hulga äratundmist. Rahulikult tomograafis lamavatele koertele näidati ekraanil helehalle täppe. Täppide arv muutus ekraanil iga 0,3-e sekundi järel.
Teadlased täheldasid, et iga kord, kui täppide arv muutus, toimus koera aju parietaalses ajukoorealas aktiveerumine. Inimestel aitab sama ajuosa analüüsida muutust numbrite arvus.
11-st kaheksa koera aju näitas sama käitumismustrit nagu inimese aju toimib. Kolm koera testi ei läbinud, kuid teadlaste sõnul võib põhjuseks olla nende koerte konkreetne aretus.
“Närvimehhanismide mõistmine nii inimestel kui ka teistel liikidel annab meile ülevaate sellest, kuidas meie ajud aja jooksul arenesid ja kuidas aju toimib ka praegu,” ütleb Emory Ülikooli psühholoogiadotsent Stella Lourenco. Sellised teadmised võivad ühel päeval aidata leida praktilisi lahendusi, kuidas ravida aju kõrvalekaldeid ja täiustada tehisintellekti süsteeme.
Ehk siis, koer teab, kui tema kausis on vähem toitu kui teise koera omas!
Uuring võiks samas huvi pakkude ka igale koera koolitajale, sest selle kohaselt pööravad koerad tähelepanu näiteks preemiaks antavate mänguasjade või maiuste arvule. Ehk siis, koer teab, kui tema kausis on vähem toitu kui teise koera omas! Ning saab aru, kas pakud talle preemiaks ühe küpsise või mitu. Mitu rõõmustab järelikult koera ka rohkem.
