VTA kinnitab, Eestis on koerte katk liikvel

1
1711
Üks koerte katku surnud koertest oli saanud vaid kutsikaea vaktsiini. / Foto: Pixabay

TÄIENDATUD KL 16:30. Vähemalt ühel katku surnud koeral oli õigeaegne kordusvaktsineerimine tegemata, kinnitas veterinaar- ja toiduameti (VTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Hele-Mai Sammel Etnomurile. VTA teatel ei ole koerte katku viimastel aastatel Eestis registreeritud.

VTA esindaja sõnul pandi kaks esimest diagnoosi Tallinnas, Eriveti loomakliinikus juba 3. detsembril. “Koertele pandi diagnoos laboranalüüsi vastuste ning kliinilise pildi põhjal,” ütles Hele-Mai Sammel ja kinnitas, et neil haigestunud koertel puudus omavaheline kontakt. “Ühel koeral oli tehtud koerte katku vastane vaktsineerimine kutsikana ja aasta pärast oli seda korratud,” lausus Hele-Mai Sammel. Koera vanus oli diagnoosimise ajal kaks aastat. “Teisele koerale oli manustatud korra kutsikavaktsiini ja tema vanus diagnoosimisel oli 11 kuud ja 23 päeva,” lisas Hele-Mai Sammel.

VTA täpsustas hiljem, et detsembri lõpus püstitati kliinilise pildi alusel koerte katku kahtlus veel ühel Tallinnast pärit koeral. Sammel kinnitas, et kõik koerad on tänaseks surnud.

Kolmanda koera katkudiagnoos pandi Maaülikooli väikeloomakliinikus. Kliiniku peaarsti Piret Savvi sõnul oli tegu esialgse diagnoosiga kliiniliste tunnuste alusel. “Koer saadeti peale eutaneerimist lahangule, et saada katku diagnoosi osas lõplik kinnitus,” ütles Piret Savvi Etnomurile, lisades, et kuni lahangutulemused pole selgunud, nad antud haiguslugu ei kommenteeri.

Väikeloomakliiniku peaarst rõhutas, et kuna vaktsineerimine ei taga alati 100% kaitset, siis võib juhtuda, et vaktsineeritud koer siiski haigestub nakkushaigusesse. “Viiruste tüved võivad varieeruda ja indiviidis stimuleeritud immuunsuse tugevus võib olla madal teadmata põhjusel,” ütles Savvi. “Ometi on vaktsineerimine praegu parim teadaolev kaitse viirushaiguste vastu.”

Miks vaktsineeritud koer ikkagi haigestus?

Kuna vähemalt üks katku surnud koer oli korduvalt vaktsineeritud, siis uuris Etnomuri veterinaarilt, miks see koer ikkagi haigestuda võis.

Veterinaari Ulla Ostra sõnul ei teki mõnel koeral piisavalt antikehi. “Kahjuks seda juhtub. Tegelikult saab seda teada tiitrimisega,” ütles Ulla Ostra Etnomurile. Ta lisas, et teoreetiliselt pidi sel esimesel koeral kaitse peal olema. Teisel, keda vaktsineeriti VTA teatel viimati kutsikaeas, mitte. “Sõltub, mis vanuses ta sai selle vaktsiini. Kutsikate kaitset võivad “segada” just emalt saadud antikehad, mis nö vaktsiini “ära söövad”,” selgitas veterinaar. “Antikehad lihtsalt teevadki oma tööd hästi. Sellepärast kutsikaid mitu korda vaktsineeritaksegi.”

Kuidas siis koeraomanik teab, kas tema koer on ikka kaitstud või mitte ja kaua vaktsiini mõju kestab?

Ulla Ostra sõnul saab vastava info vaktsiini kui ravimi infolehelt. “Seal on kirjas, kui kauaks tootja garanteerib kaitse,” ütles veterinaar. “Kutsikaid tuleb vaktsineerida 2 korda, sest seda ei tea ilma analüüsideta, millal kaovad emalt saadud antikehad,” täpsustas Ulla Ostra. “Ja noored koerad tuleb uuesti vaktsineerida aasta pärast esmaste vaktsiinide viimast vaktsiini. Tegelikku olukorda koera organismis näitab tiitrimine, mida meil Eestis ei tehta ja ei tunnustata.”

Ühekordne vaktsineerimine ei taga kindlasti piisavat kaitset nakkushaiguste vastu.

VTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Hele-Mai Sammel rõhutas veel, et koerte katku ja teiste koerte jaoks ohtlike nakkushaiguste vältimiseks on väga oluline loomi vaktsineerida ning korrektselt järgida vaktsineerimisskeemi, seda eriti kutsika vaktsineerimisel. „Ühekordne vaktsineerimine ei taga kindlasti piisavat kaitset nakkushaiguste vastu,“ märkis Sammel. Tema sõnul alustatakse koerte katku puhul kutsika vaktsineerimist 6-8 nädala vanuses kuni kutsika 16 nädala vanuseks saamiseni vähemalt kolmel korral.

„Kordusvaktsineerimine tuleb teha hiljemalt aasta pärast kutsikaea vaktsineerimisi ning edaspidi vaktsineerida koeri regulaarselt elu lõpuni,“ ütles VTA esindaja. „Nakkushaiguste leviku vältimiseks on oluline, et võimalikult palju loomi on ohtlike nakkushaiguste vastu vaktsineeritud.“

Kontrolli oma koera vaktsineerimised üle

Eelnevast lähtudes tasuks koeraomanikel konkreetselt oma veterinaarilt, kes nende koera on vaktsineerinud, üle küsida, kas koera kaitse on piisav. Tavaliselt on koerte vetpassi märgitud ka uue vaktsineerimise aeg ning vaktsiini nimetus.

Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mida iseloomustub palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silmapõletik, kopsupõletik, nahalööve ja närvinähud. Haigusele on eriti vastuvõtlikud kõikide loomaliikide kutsikad ja noorloomad, täiskasvanud haigestuvad harvemini.

Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad tekitajat juba peiteajal ning ka peale haiguse läbipõdemist. Viirus eritub organismist ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3-7 päeva või kauem.

Koerte katk on Eestis registreerimiskohustuslik loomataud, mille diagnoosimisest tuleb loomatauditõrje seaduse kohaselt teavitada ametit regulaarse aruandluse käigus. Veterinaar- ja toiduamet ütles Etnomurile, et koerte katku ei ole viimastel aastatel Eestis diagnoositud.

Etnomuri kirjutas eile, et Eesti Väikeloomaarstide Selts andis nädalavahetusel oma Facebooki lehel teada kolmest koerast, kellel diagnoositi koerte katk. Kõik kolm koera on surnud. Kahel koeral diagnoositi koerte katk Tallinnas, Eriveti loomakliinikus, kolmandale pandi diagnoos Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinikus. Kõik koerad olid pärit Tallinnast.

1 kommentaar