Uued eeskirjad: Narva 1-meetrise rihma nõue ja Pärnumaa koerte heaolu sätted

2
400
Kõige loomasõbralikum ja kaasaegsem eeskiri on Põhja-Pärnumaa vallal. / Foto: Pixabay

Mitmes vallas ja linnas hakkavad 2020. aastast kehtima uued koerte ja kasside pidamise eeskirjad. Sealhulgas tuleb Narva linnas uuest aastast linnas jalutades hoida suuremaid koeri 1-meetrise oheliku otsas või siis peab koeral olema suukorv peas. Põhja-Pärnumaa vald on samas uue eeskirja koostanud just lemmikloomade heaolu ja nende kaitsmist silmas pidades.

Põhja-Pärnumaa valla „Koerte, kasside ning muude loomade pidamise eeskiri“ on kõige loomasõbralikum ja kaasaegsem eeskiri, kuna selles on lisaks tavapärastele sätetele kirjas ka lemmikloomade heaolu tagavad kohustuslikud reeglid. Näiteks soovitab vald lisaks tavapärasele kiibistamise kohustusele panna koera kaelarihmale ka omaniku kontaktandmed, et looma kadumise korral oleks leidjal operatiivsemalt ja ilma mikrokiibi lugemist võimaldava abivahendita võimalik koera omanik või valdaja kindlaks teha. Valla eeskiri on isegi põhjalikum ja lemmikloomade heaolu rohkem kaitsev, kui seda on kehtiv loomakaitseseadus.

Liigile sobiv toit, hooldus ja eluase

Toon siin Põhja-Pärnumaa valla loomi kaitsvad sätted eraldi välja. 18. detsembril vastu võetud uue eeskirja järgi on loomapidaja kohustatud looma pidamisel tagama:

  • looma heaolu ja tema liigile ja eale sobiva ning vajaliku hoolduse;
  • looma liigile ja eale kohases koguses söögi ja joogivee olemasolu. Loomale antav sööt peab olema toitev ja tasakaalustatud ning vajaduse korral mineraalide ja vitamiinidega rikastatud.
  • sobiva mikrokliima ja ruumi, ehitise või elukorralduse, mis rahuldab liigile ja loomupärasele temperamendile iseloomulikku liikumisvajadust;
  • muud looma terviseks ja heaoluks vajalikud tegevused, s.h haiguste ennetuseks läbi viima vaktsineerimised ja elementaarsed tervisekontrollid ning vajadusel ravi;
Põhja-Pärnumaa valla lemmiklooma pidamise eeskiri paneb paika täpsed reeglid, millised peavad olema koera, kassi jt lemmikute pidamise tingimused. / Foto: Pixabay

Lisaks sätestab Põhja-Pärnumaa vald, et looma ei tohi hüljata, vigastada, abitusse seisundisse jätta, tekitada valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, põhjustada looma hukkumist või panna toime muud looma suhtes lubamatut tegu. Loomaomanikku  kohustatakse ka jooksu läinud looma otsima: Looma juhusliku väljapääsu korral oma territooriumilt on loomapidaja koheselt kohustatud tarvitusele võtma kõik meetmed looma kinni püüdmiseks.

Lemmikloomade heaolu tagamiseks sätestab Põhja-Pärnumaa veel looma pidamise tingimused: milline peab olema kuut, kennel või aedik, et tagada looma heaolu. Toon needki sätted siin ära:

Looma ei tohi pidada keskkonnas, kus müratase pidevalt ületab selleks lubatud taseme.

Ideaalis võiks igal õuekoeral olla selline ilus kuut. Samas piisab, kui õuekoera kuut on soojustatud ning külje all kuiv põhk või puiduvill. / Foto: Pixabay
  • Looma ruumi või ehitise põrand peab olema kaetud loomaliigile sobiva allapanuga. Põrand peab olema loomaliigile sobivast materjalist, et välistada looma kinnijäämine ja vigastumine.
  • Looma pidamise ruumi või ehitise valgustus peab võimaldama loomal järgida liigiomaseid käitumisharjumusi. Valgustus ei tohi põhjustada loomale stressi ega ebamugavust.
  • Looma ei tohi pidada keskkonnas, kus müratase pidevalt ületab selleks lubatud taseme.
  • Aastaringselt välitingimustes peetava looma pidamisel peab loomale olema tagatud ebasoodsate ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuv kuut, ruum või ehitis.
  • Välitingimustes vabana peetava või sageli väljas vabana viibivate loomade pidamisel tuleb looma tarbeks rajada väliaedik või vastav ala ümbritseda piirdeaia või taraga, mis oleks sobilik antud loomaliigile ja tagaks tema territooriumil püsimise.
  • Kasutatava väliaediku suurus peab olema vastavuses looma liigi, tõu, suuruse ja aktiivsusega. Väliaediku tara peab olema valmistatud loomaliigile sobivast materjalist. Võrgust valmistatud tara võrgusilma suurus peab olema selline, et oleks välistatud looma kinnijäämine ja vigastumine.
  • Väliaediku maapind peab olema varustatud sadevee äravoolukohtadega. Väliaediku maapind ei tohi olla libe ega põhjustada looma vigastumist kukkumise tagajärjel.
  • Aastaringselt tohib õues pidada looma, kes on selliseks eluks aretatud ja kohanenud. Selliste loomade jaoks peab olema tagatud lisaks kuut, hoone või ehitus, mis annab varju ja kaitseb looma ilmastikumõjude (vihm, tuul jne) eest.

Põhja-Pärnumaa valla uus eeskiri hakkab kehtima 1. jaanuarist 2020. Eeskirja täisteksti saad lugeda Riigi Teatajast.

65 eurot kuus juhtkoera ülalpidamiseks!

Põhja-Pärnumaa vald on ilmselt kõige koerasõbralikum vald üldse. Lisaks põhjalikule ning koerte ja teisi lemmikloomade heaolu reeglite sätestamisele toetab vald juhtkoerte omanikke, kattes osaliselt juhtkoera kasutamisega kaasnevaid kulusid. 18. detsembri määruse nr 21 kohaselt saab vallas elav juhtkoera kasutaja taotleda oma abilise ülalpidamiseks 65 eurost igakuist toetust!

Narvas tohivad suured koerad uuest aastast jalutada vaid 1-meetrise rihma otsas

Narvas peavad suurekasvulised koerad uuest aastast olema 1-meetrise oheliku otsas või kandma suukorvi. / Foto: Pixabay

Narva linna „Koerte ja kasside pidamise eeskiri“, mis hakkab kehtima 1. jaanuarist 2020 on vähemalt Eesti oludes vastuoluline. Eeskiri sätestab mitmed äärmiselt ranged ja esmapilgul sugugi mitte loomasõbralikud reeglid.

Esiteks nõuab uus eeskiri, et Narva linnas peab keskmine või suur koer avalikus kohas olema 1-meetrise rihma otsas. Pikema rihma puhul peab keskmisel või suurel koeral olema peas suukorv.

Koeri tohib rihma otsast lahti lasta ainult koerte jalutusväljakul. Probleem on selles, et Narvas ei ole koerte jalutusväljakuid, st et seadusekuulekas Narva kodanik ei saagi kuskil oma suurt koera pikema rihma otsas jalutada või lahti lasta. Iseenesest on normaalne, et rahva seas  on nii suur kui ka väike koer lühikese oheliku otsas ning et agressiivsel koeral on inimeste seas liikudes suukorv peas. Enamik mõistlikke koeraomanikke seda kirjutamata reeglit ka järgib. Arusaamatu on eeskirjas seegi, et just suuremad koerad peavad olema lühikese rihma otsas ning väikestele koertele 1-meetrise rihma nõue ei laiene. Selgusetuks jääb ka, kes ja kuidas hakkab rihma pikkust kontrollima ning mõõtma…

Narva koeraomanike ettepanekuid ei arvestatud

Väikesed koerad võivad endiselt pika rihmaga ja suukorvita Narvas ringi jalutada. / Foto: Pixabay

Ida-Virumaa koerteklubi Lucky koerakoolitaja Tatjana Zamorskaja sõnul ei arvestatud eeskirja luues üldse Narva koeraomanike ettepanekuid. Ta tõi välja, et ka koeraomanikes tekitas hämmingut, et lühike rihm või suukorv on kohustuslik vaid suurematele koertele. “Kas pole siis teada statistika, et väikesed tõud hammustavad või käituvad agressiivselt sagedamini kui suured,” kirjutasid Narva koeraomanikud linnale esitatud seisukohas.

Tatjana Zamorskaja sõnul peaksid reeglid olema kõigile ühed. Narva koeraomanikud osutasid veel, et puudub statistika, kui palju on Narvas registreeritud koerte hammustusi ja kas Narvas ründavad koerad inimesi tavapärasest rohkem. Narvakad rõhutasid, koerahammustuste teema pole linnavõimude koosolekutel arutlusel olnud, mis tähendab, et koerte rünnakud ei saa olla Narvas probleemiks.

Flexi-rihm on ilmselt Narvas minevik, kuna sellega saab koera lasta liikuma rohkem kui 1-meetri võrra. / Foto: Pixabay

Etnomuri palus juba 6. detsembril Narva linnalt ja volikogult kommentaari, miks sellised karmid reeglid kehtestati. Narva linnavalitsuse nõunik Nelli Aleksandrova vastas 12. detsembril, et selle eeskirja kehtestamine volikogu ainupädevusse ning Narva linnamajandusamet pole pädev haldusorgan, kes saaks seda küsimust otsustada. Narva volikogu ei ole Etnomuri päringule suvatsenud vastata.

Mõistlik koeraomanik kasutab rahva seas ettevaatusabinõusid nagunii. / Foto: Pixabay

Nelli Aleksandrova lisas, et 1-meetrise rihma nõue kehtib ainult avalikus kohas. „Juhin teie tähelepanu sellele, et eespool toodud nõuded koera jalutamise kohta kehtivad ainult avalikus kohas liikudes,“ teatas Narva linnaametnik. Avalik koht on korrakaitseseaduse § 54 järgi „määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk“.  Seega peaks 1-meetrise rihma nõue siiski kehtima kogu Narva linna avalikus ruumis, s.h kõikidel linna tänavatel ja haljasaladel.

Etnomuri küsis Narva uue eeskirja osas seisukohta Eesti Loomakaitse seltsilt. Seltsi juhatuse liikme Geit Karurahu sõnul nad suuri vastuolusid eeskirjas ei näe. Ta osutas, et pika rihmaga jalutades võib juhtuda, et loomaomanik ei suuda oma koera kontrollida. “Koerad ründavad inimesi või teisi loomi või jooksevad autode ette,” ütles Geit Karurahu lisades, et samadel põhjustel on pikad rihmad ohtlikud ka koerale endale.

Loomulikult oleks parem variant, kui probleem saaks lahendatud inimesi teavitades ja koolitades, kuid kahjuks see alati ei toimi sellisel viisil.

“Kas see konkreetne punkt on just kõige mõistlikum korra tagamiseks ja loomade kaitsmiseks, seda on raske kommenteerida tausta teadmata,” ütles Geit Karurahu ja märkis: “Kui probleemid, mis tulenevad pikast jalutusrihmast, on levinud ja tekitavad tõsiseid probleeme ning muul moel ei ole lahendust leitud, siis peaks omavalitsusel olema õigus seda eeskirjaga reguleerida. Loomulikult oleks parem variant, kui probleem saaks lahendatud inimesi teavitades ja koolitades, kuid kahjuks see alati ei toimi sellisel viisil.”

Narva tõutud kassid tuleb steriliseerida/kastreerida

Narva uues koerte ja kasside pidamise eeskirjas on nõue, et tõutud kassid tuleb steriliseerida või kastreerida. Tõutuid koeri nõue ei puuduta. / Foto: Pixabay

Teine vastuoluline punkt Narva uues koerte ja kasside pidamise eeskirjas on nõue, et kõik tõutud kassid tuleb steriliseerida või kastreerida. Iseenesest on küll idee ise mõistlik, kuna neid ups-kassipoegi, kelle eest hiljem varjupaigad ja loomakaitsjad peavad hoolitsema on rohkem kui küll. Samas, kas see on ikka põhiseaduse võrdsuspõhimõtete ja omandi puutumatuse sätetega kooskõlas?! Näiteks segaverelisi koeri ei pea Narvas steriliseerima/kastreerima, kuigi neid kutsikaid on samuti kõik varjupaigad täis…

Lemmikloomade steriliseerimine ja kastreerimine on tõhus viis vähendada kodutute loomade arvu / Foto: Pixabay

Geit Karurahu rõhutas ka, et lemmikloomade steriliseerimine ja kastreerimine on tegelikkuses üks tõhusamaid viise vähendada kodutute loomade arvu. “Kuna inimesed ei täida loomakaitseseadust ja lasevad oma lemmikuid tänavale hulkuma, siis on oluline, et steriliseeritud ja kastreeritud oleksid ka kodukassid,” märkis Geit Karurahu. “Lemmikloomade lõikamata jätmist võib pidada üheks põhjuseks, miks loomakaitsjad lahendavad endiselt probleeme, mis on seotud lemmikute hülgamisega, abitusse seisundisse jätmisega või lausa juhtumitega, kus on uputatud või muul moel tapetud loomapoegi,“ tõdes Geit Karurahu. Tema sõnul leidub Eestis veel kassikolooniaid, mis on saanud alguse hüljatud või vabakäigul elavatest lemmikutest, kes on tänaval saanud valimatult paljuneda.

“Narva Linna poolt on tegu julge otsusega,” ütles Geit Karurahu Etnomurile. “Usume, et see aitab saada kodutute loomade arvu kontrolli all,” tõi loomakaitse seltsi esindaja välja uue eeskirja positiivse külje.

  1. oktoobril vastu võetud Narva linna eeskirja täisteksti saad lugeda Riigi Teatajast.

Uued eeskirjad teistes valdades

Väike-Maarja vald teeb koera pimedas nähtavaks tegemise ehk koerale helkuri panemise kohustuslikuks. / Foto: Pixabay

Mitmete uuel aastal valdades kehtima hakkavate koerte ja kasside pidamise eeskirjade sisu ei ole varasemaga võrreldes suurt muutunud ning uute eeskirjade kehtestamine on seotud valdade liitmise ja eeskirjade ühtlustamisega.

Väike-Maarja valla koerte ja kasside pidamise eeskiri hakkas kehtima selle aasta 5. detsembrist. Uuendusena on sisse toodud, et määrus ei reguleeri enam korterelamutes lemmiklooma pidamise korda. Korterelamus lemmiklooma pidamisel tuleb lähtuda konkreetse korterelamu kodukorrast. Määrusega reguleeritakse eelkõige lemmikloomapidajate kohustusi, et ennetada lemmikloomade pidamisega kaasnevaid ohte teiste isikute tervisele ja varale, samuti hulkuvate või omanikuta lemmikloomade suhtes rakendatavaid meetmeid.

Omanik peab pimedal ajal kinnitama koerale helkuri, helkurrihma, helkurvöö või muu sarnase eseme.

Väike-Maarja eeskirjas kohustatakse aga uudse asjana koeraomanikku tagama oma koera ohutus pimedal ajal ehk siis peab omanik pimedal ajal kinnitama koerale helkuri, helkurrihma, helkurvöö või muu sarnase eseme. Lisaks ei ole Väike-Maarjas lubatud pidada rohkem kui nende eest hoolitsemiseks on lemmikloomapidajal loodud nõuetekohaseid võimalusi. Eeskiri keelab ka looma hülgamise, kohustades lemmikloomapidamise lõpetamisel viima lemmiklooma varjupaika, otsima ise lemmikloomale uue peremehe või korraldama nõuetekohase hukkamise. Väike-Maarja uue eeskirja täisteksti saad lugeda Riigi Teatajast.

Koerte ja kasside kiipimine ja registreerimine on kohustuslik kõikides omavalitsustes. / Foto: Pixabay

Valga valla koerte ja kasside pidamise uus eeskiri hakkab kehtima alates 1. märtsist 2020. Valga reguleerib täpselt, kuidas ja kus peavad koerad ja kassid olema registreeritud. 22. novembril vastu võetud eeskirja kohaselt peavad Valga valla haldusterritooriumil peetavad koerad ja kassid olema registreeritud kohalike omavalitsuste lemmikloomaregistris LLR www.llr.ee. Vald kohustab loomaomanikke teatama ka oma lemmiku surmast või müümisest väljapoole Valga valda. Valga valla  uue eeskirja täisteksti saad lugeda Riigi Teatajast.

Elva valla „Koerte ja kasside pidamise eeskiri“ hakkab kehtima 1. jaanuarist 2020. 26. augustil vastu võetud uue eeskirja koostamise vajadus tulenes eelkõige sellest, et ühtlustada Elva vallaks ühinenud omavalitsuste koerte ja kasside pidamise eeskirjad. Uus eeskiri sätestab, et koeraga avalikus kohas liikudes tuleb tagada inimeste ja teiste loomade ohutus. Seejuures võib koera avalikus kohas rihma otsast vabastada või kandevahendist välja lasta juhul, kui läheduses ei viibi inimesi ja teisi loomi. Valla koerad ja kassid tuleb registreerida Elva valla lemmikloomaregistris. Valla uue eeskirja täisteksti saad lugeda Riigi Teatajast.

Tõrva valla „Koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskiri“ hakkab kehtima 30. detsembrist 2019. Koos uue eeskirjaga muutuvad kehtetuks Tõrva linna ning Helme, Hummuli ja Põdrala valla varasemad koerte ja kasside pidamise eeskirjad. Valla uue eeskirja täisteksti saad lugeda Riigi Teatajast.

2 KOMMENTAARID