Tähelepanu! Koerte katku on surnud 3 koera

1
1148
Registreeritud on kolm koerte katku juhtumit. Pilt on illustratiivne. / Foto: Pixabay

Eesti Väikeloomaarstide Selts annab oma Facebooki lehel teada, et kolmel koeral on hiljuti diagnoositud koerte katk. Kõik kolm koera on surnud.

Kahel noorel koeral diagnoositi koerte katk Tallinnas, Eriveti loomakliinikus, kolmandal pandi diagnoos Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinikus. Kõik koerad olid pärit Tallinnast. Seltsi teatel ei olnud katkudiagnoosi saanud koertel omavahelist kokkupuudet.

Eesti Väikeloomaarstide Selts rõhutab, et nakkushaigused pole kahjuks kuhugi kadunud. „Ülitähtis on, et teie lemmikloom oleks vaktsineeritud,“ paneb selts koeraomanikele südamele ja lisab, et koerte katku sisaldavad enamus kopleksvaktsiine.

Etnomuri esitas koerte katku esinemise kohta päringu reedel ka veterinaar- ja toiduametile (VTA). Amet ei ole katkujuhtumeid siiani kinnitanud.

Koerte katku saab ennetada vaktsineerimisega. Etnomuri soovitab oma koera vaktsineerimised üle kontrollida ning vajadusel konsulteerida oma veterinaariga.

Mis on koerte katk ja kuidas see kulgeb

Koerte katku nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad tekitajat juba peiteajal ning ka peale haiguse läbi põdemist. / Foto: Pixabay

Toome siinkohal ära VTA ülevaate koerte katkust.

Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mida iseloomustub palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silmapõletik, kopsupõletik, nahalööve ja närvinähud. Koerte katkuviirus on patogeenne paljudele koerlastele, kärplastele, pesukarulastele.

Haigusele on eriti vastuvõtlikud kõikide loomaliikide kutsikad ja noorloomad, täiskasvanud haigestuvad umbes 2-5 korda harvemini.

Haigusele on eriti vastuvõtlikud kõikide loomaliikide kutsikad ja noorloomad, täiskasvanud haigestuvad umbes 2-5 korda harvemini. Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad tekitajat juba peiteajal ning ka peale haiguse läbi põdemist. Viirus eritub organismist ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete, söödaga. Haiguse peiteaeg on 3-7 päeva või kauem.

Kulu järgi eristatakse ägedat, alaägedat või kroonilist. Tabanduva organsüsteemi alusel eristatakse kopsu-, soole-, närvi- ja segavormi.

Haigust iseloomustab kahe faasiline palavik. Esimene palavik (39,5 – 41, 0 °C) kestab 8-48 tundi. Seejärel palavik langeb mõneks päevaks ja järgneb uus palavikuhoog. Haiged loomad on isutud, uimased, värisevad, ninapeegel on kuiv.

  • Kopsuvormi korral eritub ninast limast nõret, mis hiljem muutub mädaseks. Eritise kuivamisel tekivad ninaavade ümber koorikud. Loom hingab läbi suu, aevastab, köhib ning kratsib käppadega nina. Silmanurgast eritub algul ilmast, hiljem mädast nõret, mille kuivamisel silmalaud kleepuvad.
  • Soolevormi korral haiged loomad oksendavad, neil on vahelduv kõhulahtisus.
  • Paljudel juhtudel kulgeb katk närvivormina, mis võib tekkida nii iseseisva vormina kui ka soole- ja kopsuvormi tüsistusena. Haigetel loomadel vaheldub loiduse seisund erutusega, esinevad üksikute lihasrühmade krambid, liigutused on koordineerimatud, esinevad epilepsiahood.
  • Nahavormi korral tekib villiline lööve reite sisekülgedel, kõrvadel, kõhuseinal, suu ja nina piirkonnas. Villide lõhkemisel tekivad pruunid korbad.

1 kommentaar