Soomlased leidsid seose nahaallergia ja kutsikaea toidu vahel

0
247
Uuringu kohaselt oli kutsikatel oluliselt vähem atoopiat, kui nende ema toit sisaldas nii tiinuse kui ka kutsikate esimesel kahel elukuul lihapõhist toortoitu.

Soome teadlased avastasid, et lihal põhinevat toortoitu nii emaüsas olles kui ka emapiimaga saanud kutsikatel on täiskasvanuna vähem nahaallergiaid, tutvustab Helsingi Ülikool värsket uuringut.

Teadlased leiavad siiski, et koeraomanike küsitluse põhjal tehtud avastust tuleb tõestada veel kliiniliste uuringutega. (Loe ka toimetaja kommentaari loo all!)

Helsingi Ülikooli veterinaarteaduskonnas läbi viidud küsitlusega leiti kutsikate toitmisega seotud riskitegurid, mis aitavad kaasa atoopilise dermatiidi tekkele koerte täiskasvanueas. Uuringu kohaselt oli kutsikatel oluliselt vähem atoopiat, kui nende ema toit sisaldas nii tiinuse kui ka kutsikate esimesel kahel elukuul lihapõhist toortoitu.

Uuringus analüüsiti nii tiinuse- kui ka sünnijärgset kutsikaaega. Tulemustest võib olla kasu tulevastes kliinilistes uuringutes, et leida viise, kuidas vältida keskkonnamõjude rolli selle mitmetegurilise haiguse tekkimisel.

Lugu jätkub pildi all:

Uuringus võrreldi toorest liharikast toitu kuivtoiduga ehk teisisõnu osutus kuivtoidu söötmine tiinuse ajal või väikestele kutsikatele nende täiskasvanuks saamisel oluliseks atoopia riskiteguriks.

DOGRISK grupi koostatud koeraomanike küsitlusele on vastanud üle 12 000 inimese. Kogutud andmeid saab kasutada haiguste riskifaktorite leidmiseks. Varem on teatatud muutumatutest riskiteguritest, näiteks kuidas on koeraema atoopia ja karva värvus (kui koeral on valgeid karvu üle 50%) seotud koera atoopilise riskiga. Koeraomanikele pakuvad aga erilist huvi kohandatavad riskitegurid, näiteks jalutamine ja toitumine, mida muutes saaks ennetada haigestumisriski.

Muudetavatest teguritest oli uuringu põhjal kõige olulisem mõju koera toidul tema tiinuse ja imetamise ajal. Kui tiinuse või imetamise ajal sisaldas ema toit lihapõhist toortoitu, oli tema kutsikatel täiskasvanuna oluliselt vähem atoopiat. Samuti näis toorest liha sisaldav toit kutsikate hilisemas eas (2–6 kuu vanuses) kaitsvat neid atoopia eest, kuid see tulemus polnud statistiliselt oluline.

„Uuringus võrreldi toorest liharikast toitu kuivtoiduga ehk teisisõnu osutus kuivtoidu söötmine tiinuse ajal või väikestele kutsikatele nende täiskasvanuks saamisel oluliseks atoopia riskiteguriks,“ ütles DOGRISK grupi uurija Manal Hemida.

„Selles etapis on võimatu öelda, kas uuringus leitud erinevused tulenevad erinevast toidutöötlemisest või sellest, et kuivtoidus on palju süsivesikuid ja toortoidus ei ole või siis valkude ja rasvade kvaliteedist ja kogusest,“ selgitas Hemida.

Need tulemused viitavad tugevalt põhjus-tagajärg seosele, mida tuleks siiski tõestada kliinilise toitumiskatsega.

Lisaks tõusis uuringuga esile atoopia eest kaitsvate teguritena nii koeraema ussikuuride arv tiinuse ajal, väikeste kutsikate hoidmist päikesevalguses vähemalt tund päevas, jalutamist mullal või rohul, normaalkaalus püsimine ning kutsika jäämine tema sünniperesse kogu eluks.

“Need tulemused viitavad tugevalt põhjus-tagajärg seosele, mida tuleks siiski tõestada kliinilise toitumiskatsega,” rõhutas DOGRISKi uurimisrühma direktor professor Anna Hielm-Björkman.

Lugu jätkub pildi all:

Varasemad uuringud on näidanud, et allergia avaldumist mõjutavad erinevad keskkonnategurid, nt see, kui palju ta on titeeas õues jalutada saanud.

DOGRISK rühma varasem uuring, mis põhines samuti koeraomanike küsitlusel, analüüsis kokku 20-t tegurit, millel võib olla seos koerte nahaprobleemidega. Selle uuringu järgi võib nahaprobleemide eest kaitsta puuküttega kodu, eramajas elamine, omaniku perre sündimine, teiste koerte ja loomadega koos elamine, oma hoov, sagedased jalutuskäigud kahe kuu vanuses ning pikemad kui kahetunnised jalutuskäigud viie kuu vanuses.

Sama uuring näitas, et nahaprobleeme võisid suurendada väga puhas kodu, valdavalt valge karvastik (üle 50% valge), kutsika kõhnus või ülekaal ning koeraema enda allergia. Uuringud on lisaks näidanud, ja ilmselt on kõik koeraomanikud sellest ka rohkem või vähem kuulnud, et nahaallergiat esineb rohkem tõugudel, kes on geneetiliselt huntidest kaugemal. Nende hulka kuuluvad nt saksa lambakoer, teatud terjerid ja verekoerad. Hundile lähemal olevatel tõugudel, nt algupärased tõud (FCI rühm 6) ja hurdad, esineb nahaprobleeme vähem.

Artikkel on refereeritud: Hemida M, Vuori KA, Salin S, Moore R, Anturaniemi J, Hielm-Björkman A (2020) Identification of modifiable pre- and postnatal dietary and environmental exposures associated with owner-reported canine atopic dermatitis in Finland using a web-based questionnaire. PLOS ONE 15(5): e0225675. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0225675

Allikas: Helsingi Ülikool

TOIMETAJA KOMMENTAAR

Loe, miks tulek sellesse uuringusse esialgu ettevaatusega suhtuda.

Palun lugejatel tähele panna, et nimetatud uuringu puhul oli tegu koeraomanike küsitlusega, mitte kliinilise uuringuga, kus teadlased oleks jälginud konkreetseid koeri ja nende ema läbi aastate.

Uuringusse tuleb ettevaatusega suhtuda ka seetõttu, et selles pole välja toodud, kas nahaallergia teket soodustas mingi teatud kuivtoit. Viimaseid on teatavasti saadaval äärmiselt erinevaid ja nende lihasisaldus ning töötlusprotsess on erinev. Liha- ja loomsete osade kogus võib erineda 10-st kuni 70-80-protsendini.

Samuti ei ole selles uuringus välja toodud konkreetset seost, kas tiine ja imetava koeraema toiduvalik mõjutas allergia teket või mitteteket ka juhul, kui kutsika vanemad on põlvest põlve atoopilised olnud ning kas erinevust toidu mõjus täheldati ka tõugude puhul. St kas teatud tõugudele rohkem omast nahaallergia avaldumist täiskasvanueas saaks tiine ja imetava emaskoer toiduvalikuga ära hoida.

Uuring ei vasta lisaks küsimusele, kas toortoitu saanud koerte kutsikatel võis mõni muu haigus vanemas eas välja lüüa, kuna toortoidul oleval koeral võis mõnest vajalikust toitainest puudus olla jne.

Uuring on siiski huvitav ja tasub meelde jätmist, eriti kasvatajatel.