TÄIENDATUD 11.03. Märtsis koerte katku haigestunud koer on kodusel ravil

0
207
Kokku alates detsembrist koerte katku haigestunud juba 4 koera. Foto: Canva

Märtsis sai veterinaar- ja toiduamet (VTA) teate järjekordsest koerte katku haigestunud koerast, kes on kodusel ravil. Seega on VTA andmetel kokku alates detsembrist koerte katku haigestunud juba 4 koera ning 4 rebast.

“Märtsi juhtumi puhul oli koer ühekordselt vaktsineeritud ning hetkel ravitakse koera sümptomaatilisel ja ta on kodurežiimil,” andis VTA täna teada.

Koerte katku juhtumid on välja toodud maakonna ja linna täpsusega, sest teada on juhtumid, kus haigestunud on ka rebased, kes teadupärast on liikuvad loomad ning seetõttu võivad nakkust edasi kanda ka teistesse piirkondadesse.

„Kahe rebase kohta jaanuaris. Ühe rebase kohta veebruaris ning koera ja rebase diagnoosist märtsis,“ ütles VTA loomatervise ja -heaolu osakonnajuhataja Hele-Mai Sammel täna Etnomurile.

Sammeli sõnul leiti koerte katku haigestunud rebased erinevatest Eestimaa piirkondadest: Tartu linnast, Vorbuse külast Tartumaal, Tallinnast ja Kehtna vallast Raplamaal. Vähemalt üks katkuhaige rebane leiti Etnomuri andmetel Tallinnast, Rahumäelt.

„Kuna varasematel aastatel pole Eestis koerte katku tuvastatud, siis on oluline, et inimesed vaktsineeriksid oma koerad koerte katku vastu. See on ainus teadaolev viis kaitsmaks lemmiklooma haiguse eest ning vältimaks haiguse levikut,“ rõhutas VTA esindaja.

Detsembris suri koerte katku kokku kolm Tallinna piirkonnas elavat koera.

Veterinaar- ja toiduameti 9. märtsi pressiteade

Eestis levib koerte katk

Veterinaar- ja Toiduametit (VTA) on teavitatud alates eelmise aasta lõpust kaheksast koerte katku juhtumist.

„Ametit on teavitatud juhtumitest Harjumaal, Tartumaal ja Raplamaal. Kuna varasematel aastatel pole koerte katku Eestis tuvastatud, siis teeb katku levik murelikuks,“ selgitas VTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Hele-Mai Sammel.

„Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mis ohustab ennekõike kutsikaid. Kokku on ametit teavitatud koerte katku juhtumitest kolme koera puhul detsembris. Käesoleva aasta jaanuaris on teave laekunud kahe rebase, veebruaris ühe rebase ning märtsis koera ja rebase diagnoosi kohta,“ kirjeldas Sammel.

Kuna varasematel aastatel pole koerte katku levikut Eestis täheldatud, siis on oluline, et inimesed vaktsineeriksid oma koerad koerte katku vastu. See on ainus teadaolev viis kaitsmaks lemmiklooma haiguse eest ning vältimaks haiguse levikut.

Sammel toob välja neli soovitust, kuidas haigust vältida:

  • vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk vastu;
  • väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
  • kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info Keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313;
  • haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.

Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mida iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silmapõletik, kopsupõletik, nahalööve ja närvinähud. Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ohtu ei kujuta. Haigusele on eriti vastuvõtlikud nende loomaliikide kutsikad ja noorloomad, täiskasvanud haigestuvad harvemini. Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad tekitajat juba peiteajal ning ka peale haiguse läbipõdemist. Viirus eritub organismist ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete, söödaga. Haiguse peiteaeg on 3-7 päeva või kauem. Koerte katku saab ennetada vaktsineerimisega.