VEELKORD MARUTAUDIST. Vaktsineerimise vastased on imbunud ka koeraellu ja nende hääli on kostnud siin-seal ka koeraomanike seas. Seetõttu küsis Etnomuri veterinaar- ja toiduametilt (VTA) üle, kas Eesti on ikka marutaudivaba. Ning kas koera (või ka kassi) vaktsineerimata jätma on riski väärt.
Toon VTA metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuhi Enel Niine vastuse Etnomurile täies ulatuses ära.
Eesti on tõepoolest alates 2013. aasta kevadest ametlikult marutaudivaba maa, kuid võttes arvesse meie geograafilist asukohta, oleme ja jääme me püsivalt marutaudist oluliselt ohustatud maaks. Eesti vahetus naaberriigis, Venemaal, on haigustekitaja laialt levinud. Marutaudist põhjustatud surmajuhtumid on piiri taga loomade hulgas tavapärased ning surmajuhtumid inimeste hulgas ei ole haruldased.
Marutaudi võivad nakatuda kõik loomaliigid, kuid viimase sajandi jooksul on Euroopas haigustekitaja põhiliseks laialikandjateks metsloomad, täpsemalt rebased ja kährikud. Selleks, et kaitsta riiki läbi metsloomade rände marutaudi taasnakatumast, vaktsineeritakse Eesti idapiiril kaks korda aastas metsloomi marutaudi vastu.
Avatud piiridega maailmas reisivad inimesed pidevalt ühest riigist teise, sealhulgas ka loomaomanikud, kes reisivad koos lemmikloomadega. Harvad pole olukorrad, kus lemmikloom võetakse endale kas plaanitult või vahel ka spontaanselt võõrast riigist. Nõuetekohaselt marutaudi vastu vaktsineerimata ning haigestunud lemmikloomaga on samuti võimalik haigus pikkade vahemaade tagant Eestisse sisse tuua ning seda on mitmes riigis ka juhtunud. Marutaud on haigus, mis on endiselt kõikidel mandritel levinud, nakkusest on puutumata vaid Austraalia. Seega on meie riigi marutaudivabadus väga habras.
Marutaud on haigus, mis on endiselt kõikidel mandritel levinud.
Marutaud on nakkusohtlik ning ühtviisi surmav nii inimestele kui loomadele. Haigusesse nakatutakse peamiselt haige looma hammustuse tagajärjel, kui sülg satub haava. Viiruse ülekanne võib toimuda ka siis, kui haige looma sülg satub silma, ninna, suhu või värskele haavale. Nakatunud loom võib ise veel silmnähtavalt haige olemata nakatada suurt hulka inimesi või loomi, sest looma süljes võib haigust põhjustav viirus esineda üldjuhul 4 kuni 10 päeva, vahel isegi kuni kaks nädalat enne, kui haigusnähud ilmnevad. Maailmas sureb iga päev sadu inimesi marutaudi, ligikaudu 95% juhtudest saadi nakkus koeralt.
Seega on otsus rikkuda seadust ning jätta lemmikloom marutaudi vastu vaktsineerimata, seotud väga suure riskiga. Kuigi riik vaktsineerib ohustatud piirialadel metsloomi regulaarselt marutaudi vastu ning jälgib lemmikloomade liikumist, on need meetmed eelkõige suunatud haiguse ennetamiseks riiklikul tasandil.
Oma lemmiklooma, lemmikuga kokku puutuvaid lähedasi ning tuttavaid, samuti kõik teisi inimesi ja loomi saab otsesest marutaudiohust säästa siiski vaid iga loomaomanik ise.
Kõige kurvema näite, kui halvasti võib inimese jaoks lõppeda kokkupuude vaktsineerimata koeraga, võib tuua eelmise nädalalõpu uudistest. Meie naaberriigis (mis, on samuti marutaudivaba), suri novembri lõpus 55 aastane naine marutaudi. Epidemioloogiline uurimine alles käib, aga nakatumise kõige tõenäolisemaks allikaks oli kas: koeralt pureda saamine India reisil või kokkupuude hulkuvate koerte-kassidega Läti-Valgevene (Valgevenes levib marutaud ulatuslikult) piirialal.
Marutaudivastane vaktsineerimine pole koerale kahjulik, vaid väga vajalik protseduur, mis tagab looma kaitstuse marutaudi nakatumise eest.
Marutaudivastane vaktsineerimine pole koerale kahjulik, vaid väga vajalik protseduur, mis tagab looma kaitstuse marutaudi nakatumise eest. Kõik kasutatavad vaktsiinid on heaks kiidetud Euroopa Ravimiameti või Eesti ravimiameti poolt (s.h. läbinud katsed ohutuse ja tõhususe suhtes) ning ei põhjusta loomadele terviseriske.
Hoolige enda ning oma lähedaste elust, samuti oma lemmiklooma elust ja tervisest, vaktsineerige oma lemmik marutaudi vastu!
Enel Niin, veterinaar- ja toiduameti metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht
