KAS BELGIA LAMBAKOER MALINOIS ON OHTLIK?
5-aastane malinois ründas Šveitsis, Auboranges’i koerte koolitusplastil oma koerajuhti, kes suri verejooksu tagajärel. Kohalik politsei pidi koera maha laskma, kuna malinois ründas ka sündmuskohale tulnud politseinikku, teatas Šveitsi Fribourgi kantoni politsei 8. jaanuaril.
Tragöödia juhtus 7. jaanuari pärastlõunal, kui naine viibis “Les Loups du Menhir“ koerteklubi treeningplatsil üksi koos oma pere koera Elliotiga (pedigree nimi: P’Elliot vom Gsiberger). Politsei kutsus kohale inimene, kes nägi treeningplatsil elutult lamavat inimest. Kui politsei kohale jõudis, siis ründas naise juures olnud Elliot üht naispolitseinikku, mistõttu ei jäänud politseil muud üle, kui koer maha lasta. Pureda saanud politseinik vajas ravi, kuid tema elu ohus ei ole, andis Fribourgi veterinaar- ja toiduamet (Service de la sécurité alimentaire et des affaires vétérinaires SAAV) oma kodulehel juhtunust ülevaate.
Ma olen kindel, et mu koer Elliot ei tahtnud mu naist rünnata.
Koera omanik ja hukkunud naise abikaasa Dominique Chatelanat on juhtunust šokis ja ei mõista, mis treeningplatsil juhtus, kirjutas Blick Online. Koera omanik Chatelanat on 30-aastase staažiga koertetreener ja klubi „Les Loups du Menhir“ omanik. Muu hulgas koolitab ta ka sellist koeraspordiala nagu mondioring. “Ma olen kindel, et mu koer Elliot ei tahtnud mu naist rünnata,“ tsiteerib Blick koera omaniku arvamust. Chatelanat oletas ka, et ta naine kukkus ja kaotas teadvuse ning koer püüdis naist siis üles raputada. Sama kinnitab koera omanik oma klubi Facebooki postitustes.
Kohalikud võimud koera omaniku arvamust siiski ei kinnitanud, kuna esialgne lahkamine näitas, et naine suri verejooksu tagajärjel, mis tekkis mitmetest tõsistest puremishaavadest kätel. “Lahkamise esialgsed leiud näitavad, et ta jooksis verest tühjaks, kuna tal oli kätel mitu tõsist haava. Need haavad põhjustas koer,” vahendas uudistesait The Local Fribourg’i prokuratuuri hilisemat teadet.
Fribourgi veterinaar- ja toiduamet vaatab seoses selle õnnetusega üle ka malinoiside omamise reeglid. Põhjuseks asjaolu, et Šveitsi naaberriigis Austrias toimus 2019. sügisel sarnane õnnetus.
Austrias tapsid malinoisid nende eest hoolt kandnud sõjaväelase
Alles hiljuti, mullu 13. novembril suri Austrias sõjaväelane, kui kaks teenistuskoera teda ründasid ja surnuks puresid. Malinoisid ründasid neid toitnud 31-aastast vanemseersanti Viini lähedal asuvates Wiener Neustadti kasarmutes. Verejooksu tagajärjel surnud mees leiti järgmise päeva varahommikul teda purenud koerte kennelist.
Jagdkommando sõjaväelane oli kogenud koerajuht ja treeninud teenistuskoeri kaks aastat. Sel õhtul oli tema ülesandeks viie teenistuskoera eest hoolitseda ja neid toita. Hukkunud sõjaväelase enda teenistuskoer viibis õnnetuse ajal autos.
Üks sõjaväelast rünnanud koertest oli koolitatud sõjakoer. Teine oli alles 6-kuune kutsikas, kelle treening oli pooleli. Austria sõjaväe (Bundesheer) pressiesindaja Michael Bauer sõnul oli vanem koer koolitatud vaenlast kahjutuks tegema, vahendas veebileht Meinbezirk.at. Bauer kinnitas, et need koerad on siiski treenitud nii, et rünnak katkestatakse, kui inimene lõpetab liikumise.
Austria sõjaväes töötab 170 sõjakoera, neist 15 on malinoisid. Lisaks malidele on Austria sõjaväes 41 rottweilerit, viis saksa lambakoera ja üheksa labradori.
Kas malinois on ohtlik tõug?
Šveitsi tragöödiast kirjutanud välismeedia esitab õigustatud küsimuse, kas belgia lambakoer malinois on ohtlik tõug. Enamik koeratreenereid on meediale vastanud üheselt, et ükski tõug ei ole õige inimese käes ohtlik. St kui koera omanik teab ja arvestab, millise eesmärgiga on seda tõugu aretatud. Ning samas võib iga jõuline ja keskmist või suurt kasvu koer olla inimesele ohtlik.
Malinoise kasutatakse väga palju ka Eesti jõustruktuurides. Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskus ei kommenteerinud otseselt Šveitsi juhtumit, kuid selgitas siiski, mis loom see malinois on.
„Belgia lambakoer malinois, kes algselt oli aretussuunaga karjakoer, on möödunud sajandi algusest kasutust leidnud ka sport- ja teenistuskoerana,“ ütles Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuse juht Jüri Pajusoo Etnomurile. Pajusoo sõnul malide, kui aktiivse ja tegelemist nõudva koeratõu puhul on koolitamisele suuremad nõudmised ja nad sobivad ennekõike kogenud koeraomanikule.
Ükski koeratõug pole ohtlik, ohtlik võib olla konkreetne koer, olenemata tema tõust.
„Õigesti koolitamisel sobivad nad nii kodukoeraks kui ka sport-ja teenistuskoeraks,“ märkis Jüri Pajusoo. „Malinoisi tõugu koer ei sobi laisale koerajuhile või inimesele, kes läheb kergesti stressi ja tegutseb emotsioonide ajel. Ükski koeratõug pole ohtlik, ohtlik võib olla konkreetne koer, olenemata tema tõust,“ rääkis Pajusoo. „Palju sõltub koolitusest ning koera ja koerajuhi omavahelisest suhtest. Koer on inimese parim sõber ja hea oleks kui ka Inimene oleks koera parim sõber.“
Pajusoo lisas, et kui koera koolitamisega hätta jäädakse, siis tuleks kindlasti pöörduda kogenud koolitaja poole abi ja nõuannete saamiseks – mida varem, seda parem.
Malinois on populaarne teenistus- ja sportkoera tõug
Malinoise kasutatakse kogu maailmas peamiselt just politsei- ja sõjakoertena ning ta on ka väga populaarne sportkoer. Politseis- ja sõjaväes kasutatakse neid nii patrullkoertena, kelle ülesandeks on muuhulgas vaenlane “peatada”, kui ka pommi- ja narkokoertena.
Malinois isegi ei hammusta, vaid vajutab pedaali põhja.
Malinois on aretatud kaitsekoeraks ning tema populaarsus jõustruktuurides ja koeraspordis ongi tingitud sellest. Tõu parimad esindajad on hulljulged, jõulised, enesekindlad, suure töötahtega ja pisut ka pöörased. Neustadt’i teenistuskoerte koolituskeskuse juht Martin Ballmüller iseloomustas kaitsetööks koolitatud malinoise uudisteveebile Meinbezirk.at pärast Austria õnnetust nii: “Malinois isegi ei hammusta, vaid vajutab pedaali põhja.“ Malinoisid ongi saanud teenistuskoerte koolitajate ja koerajuhtide seas endale hüüdnimeks “Maligators” (malinois + alligaator).
Koeraspordis osalevad malinoisid, keda nimetatakse suupäraselt ka malideks, eelkõige teenistuskoerte kolmevõistlusel ja erijäljes (IGP ja FH – harrastatakse ka meil Eestis) kui ka mondioringi võistlusalal. Samas on nad väga populaarsed ka agilitys, sest malid on kerged, kiired ja ülienergilised koerad.
Olgu siinkohal öeldud, et malid ei ole erinevate riikide ohtlike koeratõugude nimekirjas sugugi esikohal ega isegi esi-kahekümnes… Küll on seal mitmed tuntud ning Eestiski populaarsed tõud nagu pitbullid, saksa lambakoerad, rottweilerid, dobermannid, Staffordshire terjerid, akitad ja isegi huskyd.
Mitmes riigis on aga teatud koeratõugude pidamine üleüldse keelatud ja reeglina on siis tegu võitluskoerteks aretatud tõugudega. Näiteks Ühendkuningriikide ohtlike koerte akt (Dangerous Dogs Act) keelab Inglismaal pidada pitbulle, Jaapani Tosa, Argentiina dogi ja Brasiilia fila tõugusid.
Eestis ei ole ükski koeratõug „ametlikult“ ohtlikuks nimetatud ning meil pole ükski tõug ka keelatud.
