Maaülikooli väikeloomakliinik: vaktsineerimine on odavam kui haiguste ravi

0
65
Maaülikooli väikeloomakliinik: „Kui loom on vaktsineeritud teatud haiguse vastu, siis tulevikus selle haigusega kokku puutudes, on organism end juba valmis kaitsma.“. / Foto: Canva

Koerte katku juhtumitega seoses tuletavad Eesti Maaülikooli väikeloomakliiniku veterinaarid meelde, mille vastu ja kuidas koeri vaktsineeritakse ning millised on vaktsineerimisega kaasneda võivad kõrvaltoimed. Kliinik rõhutab, et võimalikud kõrvaltoimed on kordades ohutumad ja kiiremini lahendatavad probleemid, kuid haigusesse haigestumine. Etnomuri toob Maaülikooli väikeloomakliiniku ülevaate koerte haigustest täies ulatuses ära.

Vaktsineerimine ehk aktiivne immuniseerimine tähendab organismi aktiivse immuunreaktsiooni esilekutsumist. Vaktsineerimise käigus tutvustatakse organismile haiguse antigeeni, mille vastu hakkab organism tootma antikehi. Kui loom on vaktsineeritud teatud haiguse vastu, siis tulevikus selle haigusega kokku puutudes, on organism end juba valmis kaitsma. Looma vaktsineerimine on tunduvalt odavam, kui hiljem nende haiguste ravi, mida oleks saanud vältida!

Looma vaktsineerimine on tunduvalt odavam, kui hiljem nende haiguste ravi, mida oleks saanud vältida!

Mille vastu vaktsineeritakse?

Maaülikooli väikeloomakliinik: „Tuumikvaktsiinid on marutaudi (Eestis kohustuslik iga 2 aasta tagant), koerte katku, parvoviiruse ja viirusliku hepatiidi vastased vaktsiinid.“. / Foto: Canva

Eristatakse tuumikvaktsiine (nende vastu peaks vaktsineerima kõiki lemmikloomi, kuna tegu on tõsiste, eluohtlike ja ülemaailmse levikuga haigustega) ja mitte-tuumikvaktsiine (vaktsineerimise vajadus sõltub looma otstarbest, elukeskkonnast, asukohast jne).

  • Tuumikvaktsiinid on marutaudi (Eestis kohustuslik iga 2 aasta tagant), koerte katku, parvoviiruse ja viirusliku hepatiidi vastased vaktsiinid.
  • Mitte– tuumikvaktsiinid on koerte parainfluensaviiruse, kennelköha ja leptospiroosi vastased vaktsiinid.
    • Parvoviirus (P)

Parvoviirus on väga nakkuslik ja tõsiselt kulgev viirushaigus. Kutsikad on haigusele vastuvõtlikumad ning neil on haiguse kulg raskem ja võib lõppeda looma hukkumisega. Nakatumine toimub seedekulgla kaudu või sissehingamisel. Peamised haigustunnused on loidus, isutus, oksendamine, äge kõhulahtisus (sageli on see väga halvalõhnaline ning võib sisaldada värsket verd) ning kaalukadu.

    • Koerte katk (D)

Multisüsteemne viirushaigus, mis on väga nakkusohtlik ning põhjustab suurt suremust. Viirus võib põhjustada hingamisteede nakatumist, mis väljendub mädase ninanõrega ning köhimisega. Lisaks võib tekkida oksendamist ja kõhulahtisust. Tõsistel juhtudel võivad esineda ka närvinähud- krambitamine, pea surumine vastu seina, ülierutuvus ja jäsemete jäikus.

    • Koerte nakkav heaptiit (H)

Viirushaigus, mis levib loomalt-loomale või kaudsel kontaktil viirusosakestega nakatunud esemetega. Nakatumise korral võib loom hukkuda isegi 5 päevaga. Hepatiidi korral tekib maksa põletik, palavik, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, naha kollasus, düsorientatsioon, krambid ning kooma. Mõningatel kordadel võib viirus põhjustada silmakahjustusi.

    • Koerte paragripp (Pi)

Üks kõige sagedamini esinev hingamisteid tabandav viirushaigus. Nakatumine toimub otsesel kontaktil haige loomaga või läbi õhu. Haigustunnusteks on silma– ja ninanõre, palavik, köhimine, loidus ning isutus.

    • Leptospiroos (L)

Leptospiroos on maailmas laialt levinud nakkushaigus, mille mitusada tekitajat võivad nakatada erinevad loomaliike (k.a inimene). Nakatumine toimub otsese või kaudse kontaktiga, puutudes kokku haige loomaga, nakatunud uriini või saastunud veega. Loomal võivad olla väga erinevad haigustunnused. Esineda võib palavik, isutus, lihasvalu, nõrkus, oksendamine, kõhulahtisus (vesivedel, värvuselt hallikas), naha kollasus ja tiinetel loomadel abordid. Väga rasketel juhtudel võivad esineda ninaverejooks, köhimine ja äkksurm.

    • Marutaud (R)

Marutaud on ägedalt kulgev viirushaigus, mis põhjustab peamiselt närvinähtusid ning mis lõppeb alati looma hukkumisega. Haigus levib peamiselt hammustuse kaudu. Haigusesse võivad nakatuda erinevad loomaliigid (k.a inimene). Marutaudi levimus sõltub suuresti riigist. Eesti on kuulutatud marutaudivabaks, samas Aafrika riikides on see lailadaselt levinud. Haigusel on erinevad faasid ning haigustunnused võivad varieeruda alates apaatsusest kuni tõsise agressiivsuse ja lihaste halvatuseni. Tunnuste tekkimisel saabub surm 5-6 päevaga.

Vaktsineerimisprotokoll

Maaülikooli väikeloomakliinik: „Kutsika vaktsineerimisega alustatakse 2 kuuselt, millal vaktsineeritakse looma DHPPi’ga.“. / Foto: Canva

Tegemist on soovitusliku kutsikate vaktsineerimisprotokolliga. Teie loomaarst võib vastavalt loomale ning tema eluviisile põhinedes protokolli muuta.

Kutsika vaktsineerimisega alustatakse 2 kuuselt, millal vaktsineeritakse looma DHPPi’ga. Booster vaktsiin tehakse 3 kuuselt, kus lisaks kompleksvaktsiinile (DHPPi), vaktsineeritakse kutsikat ka leptospiroosi (L) vastu. Kolmas vaktsineerimine toimub 4 kuuselt, kus lisaks kompleksvaktsiinile ja leptospiroosile, vaktsineeritakse koera ka marutaudi (R) vastu. Neljas vaktsineerimine tehakse koera 1 aastaseks saamisel, kus kasutatakse DHPPi+L+R vaktsiini.

Edasi tuleks parvoviiruse (P), koerte katku (D) ja nakkava hepatiidi (H) vastu vaktsineerida iga 3 aasta tagant. Marutaudi (R) vastane vaktsineerimine on Eestis kohustuslik iga 2 aasta tagant. Soovituslik on ka koerte paragripi (Pi) ja leptospiroosi (L) vastu vaktsineerida iga-aastaselt.

Vaktsineerimisjärgsed kõrvaltoimed

Vaktsineerimise järgselt võib harva esineda ka kõrvaltoimed. Üldiselt on nad kerged ning mööduvad 8-12 tunni vältel. Veel harvem esineb tõsiseid kõrvaltoimeid, mis võivad olla looma tervisele ohtlikud ning vajavad kohest loomaarsti poole pöördumist.

Kerged kõrvaltoimed, mis on sagedasti isemööduvad: vaktsineerimiskoha turse ja valulikkus, palavik, isutus, loidus, oksendamine, kõhulahtisus ja longe. Juhul kui antud tunnused ei laabu, siis tuleb loomakliinikuga koheselt ühendust võtta.

Rasked kõrvaltoimed, mille puhul tuleb kindlasti loomakliinikuga ühendust võtta ja vajadusel erakorraliselt kliinikusse pöörduda on järgnevad: näo- ja kõripiirkonna turse, nõgestõbi üle kere, hingamisraskused, kokku kukkumine, krambid.

Allikas: Eesti Maaülikooli väikeloomakliinik, Facebook

Kui meie Juss veel pisike oli, siis sai tema ilusti kõik oma vaktsiinid. Nüüd on Juss suur ja tugev ja tema organism…

Posted by Eesti Maaülikooli väikeloomakliinik on Teisipäev, 7. jaanuar 2020