Avaleht Koerainimesed Arvamus Kuidas ma metsakutsusid talust ja koertest eemal hoian

Kuidas ma metsakutsusid talust ja koertest eemal hoian

0
69
Olen seadnud ka oma metsas koertega jalutades keelutsoonid endale ja koertele: on metsatukkasid, kuhu ma koertega ei lähe ja koerad teavad, et need alad on keelatud.

Koerainimesed armastavad reeglina ka hunti. Sest hunt on koera hõimlane ja vbl isegi esivanem. Samas, koer on sulle pereliige. Enamikule koeraomanikest. Ja see tähendab, et oma koera elu on kallim kui hundi oma.

Mulle meeldivad mõlemad, nii koer kui ka hunt. Lapsest peale. Ja mulle ei meeldi lugeda-kirjutada huntide küttimisest. Samas saan aru neist, kelle koera on hundid õnneks võtnud. Saan aru, kui räägitakse jahimeestest ja hundi laskmislubade suurendamisest. Oma koer on ikka südamele lähemal. Selge see.

Ma ei ole hundispetsialist ja ei tea, kuidas hunti talust, maakodust eemal hoida. Ka minu kodumetsa taga on suured ja mõnusad rabad ning metsamassiivid, kus hunditoitu – kitsi, põtru murdu. Ja hunt ning karu on mul ka siin jalutanud, suhtelises läheduses. Muidugi pelgan ma oma koerte pärast. Sest minulgi ei ole aeda ümber ja metsloom saabki otse õuele jalutada. Metsaelu võlu.

Koerad teavad piire ja reeglina neid ületa. Reeglina tähendab siinkohal, et nad ei ole kunagi üksi väljas. St siis ei neil ei saagi tekkida mõtet, et uuriks õige, mis selle tingliku piiri taga ikka on, et läheks ja seikleks. Iseküsimus on, kui heinast rebane või jänes välja kargab ja jooksu paneb. Koolitatud koerad küll, aga nende saagi- ja tagaajamise instinkt on ikkagi nii tugev, et selle käivitudes kaob ka kuulmine ja mõistus.

Olen seadnud ka oma metsas koertega jalutades keelutsoonid endale ja koertele: on metsatukkasid, kuhu ma koertega ei lähe ja koerad teavad, et need alad on keelatud. Ikka selleks, et jätta metsaelukatele nö koeravaba tsoon ja lasta neil seal rahus oma elu toimetada. Koertele saab ju selgeks teha, ilma suuremata vaevata, kuhu tohib ja kuhu ei tohi minna. Mul ongi olemas põdramets, kitseraba ja heinamaa nimega „Põtrade magamistuba“. Koertelõhnavaba metsik loodus.

Põdrad, karu ja hunt (kelle jälgi lumistel aegadel olen näinud) on siiani sellega arvestanud. Kõnnivad „koertetsoonidest“ kaarega mööda. Eks koerad ju tähistavad piire ka… Eriti agaralt teeb seda üks mu koertest. Kits, jänes ja rebane nii nutikad ja vastutulelikud ei ole kui põder ja karu. Eriti rebane, tema tulebki päris maja juurde ja arvab, et maja juurde toov tee on kõigile avatud promenaad…

Rebane, raip, tuleb päris lähedale ja koerte haukumist ei pelga

Kits, kui arem loom, püsib umbes 70-100 meetri kaugusel ja tuleb silma alla (ehk maja ees olevale heinamaale) reeglina ainult kevadel. Linnud: pardid ja haned ja kured ning kotkad, on kas julged või peast soojad, nemad võivad õuele ja just tiigile tulla ka siis, kui ise koos koertega selle kaldal toimetad. Ning üks pardipaar on üritanud maja ette vette isegi pesa teha. Õnneks, linnud oskavad, ja koerad veel ei oska, lennata, kuigi koerad on sedagi üritanud. St pardipraadi ei ole me siiani söönud.

Õnneks, linnud oskavad, ja koerad veel ei oska, lennata, kuigi on seda üritanud.

Oma koerte pärast pelgan pisut hunte ja pabistan, kas koeri õue lastes neid keegi ees ei oota. Päeval on lihtne, vaatad aga õue ja uurid enne koerte välja laskmist ega metsaelukaid nähtaval ole. Öösel ja pimedas, mida Eestis on rohkem kui valgust, on keerulisem. Jänesed, kitsed, põdrad ja rebased armastavad hommikuid. Niisiis kell 4 koerad väljas ei käi. Hunt võib aga igal ajal tulla, ka õhtul, ka maja lähedale, ka valgustatud kohta.

Mõnikord laulan ka, ikka seda va „Kunglarahvast“, hästi kõva häälega. Lootuses, et inimese hääl, hundi või rebase eemale peletab.

Ise olen loonud, oma koerte kaitseks, süsteemi. Kas sellest on abi olnud või pole mul siin hunte pidevalt liikvel, ma ei tea. Pimedas valgustan metsasihte taskulambiga, enne kui koerad välja saavad. Loodan ikka, et metsaeluka silmad valguses vastu helgivad. Ja olen koos koertega õues. Siis püsivad nad kindlalt sel mõttelisel õuealal. Mõnikord laulan ka, ikka seda va „Kunglarahvast“, hästi kõva häälega. Lootuses, et inimese hääl hundi või rebase eemale peletab.

Sama süsteemi soovitan ka teistele metsas/maal elavatele koeraomanikele. Et koera hundi eest kaitsta. Laulu võib igaüks ise valida. Ei pea laulma „Kunglarahvast“.

KOMMENTAARID PUUDUVAD