Koerasport: ühiskonnakõlbulikkus ja kuulekuskoolitus

1
809
BH ehk ühiskonnakõlbulikkuse katse ja KK ehk kuulekuskoolitus on kaks ala, millega iga koeraomanik ja koer hakkama saab. / Foto: Canva

KOERASPORDI TUTVUSTUS. Nii kui lubatud jätkan koeraspordialade tutvustamist. Nn esimesse klassi kuuluvate töö ja teenistuskoerte aladega alustan koerte põhikoolitusalade ehk siis BH ja KK tutvustamisest. Nende naljakate lühendite – BH ja KK, mida mõistavad lennult vaid asjaga seotud koerainimesed, taga on rangete eeskirjadega koerte põhikuulekuse alad.

  • BH lühendiga tähistatakse FCI rahvusvaheliste reeglitega ühiskonnakõlbulikkuse katset (saksa k: Begleithund – BH). FCI ehk eesti keeles Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon on ülemaailmne tõukoerte ja koeraharrastuse katuseorganisatsioon (pr k: Fédération Cynologique Internationale – FCI).
  • KK ehk kuulekuskoolitus on aga rahvuslik koerte kuulekuse- ja spordiala.
Kõrvalkõnd on üks element, mida koer BH-s ja KK-s oskama peab. / Foto: Pixabay

Igale koerale ja koeraomanikule jõukohased

Mõlemad alad on „lihtsad“, st igale koerale ja inimesele jõukohased. Sisuliselt on mõlemad elementaarsed koera kuulekusalad, kus õpetatakse koerale viisakat käitumist (peab suhtuma teistesse inimestesse rahulikult), sõnakuulmist ja viksi kõrvalkõndi linnatänavatel. Lisaks siis peab koer selgeks saama lihtsad ja praktilised käsklused, mida iga koer peaks teadma: istu-lama-seisa, siia, kõrval, koht. Ehk siis käsklused, mida me kodus oma koertele iga päev anname ja mis teevad meie kooselu koeraga mõnusamaks.

Täpsustan, kõik koerad saavad BH ja KK-ga hakkama, kui vaid oleks õpetajaid. Inimestega on raskem, sest inimene peab suutma ja tahtma (see viimane on kõige olulisem) oma koera õpetada. Ning aru saama, kuidas koer õpib, mis koera motiveerib ja miks koer koolitamist üleüldse vajab.

BH on neist kahest lihtsam, KK pisut juba keerulisem. Viimases peab koer näiteks ka tõket ületama (esimeses astmes endakõrgust) ning omanikule ka visatud eseme ära tooma ja käsu peale kohale minema. KK test toimub ainult mingil kuulekusplatsil või staadionil, BH-s seevastu peab koer oskama ka linnaoludes käituda. (Teoreetiliselt peab muidugi ka KK-koer suutma linnas, inimeste ja teiste koerte seas kenasti käituda – selle all mõtlen siis haukumata, urisemata, hammustamata.) Näiteks on BH-s element, kus rihmas jalutav koer peab viisakalt suutma mööduda nii kõndivatest-jooksvatest inimestest, jalgratturitest ja jääma rahulikuks, kui keegi omanikku kõnetab ja kätt surub. Rahulikuks peab koer jääma ka siis, kui temast möödub teine (rihmas jalutav) koer.

Mida rohkem koeri (ja koerainimesi) BH katseks õpib, seda vähem koeraomanikke tänavatel probleeme ka tekitab.

BH võiks tegelikult olla see kuulekusala, mille õppimist ja läbimist ka riik või kohalikud omavalitsused toetaks või soodustaks või ka lihtsalt propageeriks. Mida rohkem koeri (ja koerainimesi) BH katseks õpib, seda vähem koeraomanikke tänavatel probleeme ka tekitab. Sest BH koolitamine koerale tähendab siiski koeraomaniku koolitamist. Minu arvates.

Kuulekuskoolituses saab ka võistelda ja karikaid noppida

BH ja KK erinevad oma kuulekuselementide poolest. Nii ei pea BH-s, erinevalt siis KK-st, koer sulle visatud asja kätte tooma. / Foto: Canva

KK on Eesti oma rahvuslik kuulekusala, milles koer peab platsil näitama peamisi kuulekuseelemente konkreetses järjestuses. KK-s on kolm raskusastet ning  neist esimene aste on lihtne ja jõukohane igale koerale. Kuna teises ja kolmandas astmes on ka paugukatse, siis ei sobi kõrgemad astmed paugukartlikele koertele.

BH katse on kohustuslik neile, kes tahavad edaspidi võistelda rahvusvahelistel  teenistuskoerte spordialade nagu IGP (teenistuskoerte kolmevõistlus), FH (erijälg), IPO-R (päästetöö) töökatsetel. Lisaks on siis KK või BH eksami läbimine kohustuslik neile saksa lambakoertele, keda soovitakse aretada või kes tahavad (omanikud siis) näitustel kõrgemates klassides esineda.

BH-s võistlusi veel ei toimu, seevastu KK-s küll. Näiteks viidi KK-s eelmisel aastal läbi kokku 16 eksamit ja 15 võistlust. Kuulekuskoolituses toimuvad lisaks ka Eesti Meistrivõistlused, mille taga on Eesti Kennelliit (EKL). Korraldajateks on tavaliselt mõned EKL-i liikmeteks olevad suuremad koerteklubid. Kuna EMV-d toimuvad EKL-i alt, siis kahjuks tõutud koerad neil osaleda ei saa. Küll saavad niinimetatud MIX-koerad võistelda erinevate klubide korraldatavatel ametlikel (ehk EKL-i) ja mitteametlikel KK-võistlustel. Näiteks võitis segavereline Millimeeter (koerajuht Annika Maripuu) eelmisel aastal Kuressaares toimunud KK teise astme võistluse. PS! Ametlik tähendab siis, et katse eeskirju järgitakse täpselt ning tulemus pannakse kirja koera võistlusraamatusse.

Nii et Eesti sai mullu juurde ligi 100 ühiskonnakõlbulikku koera (ja koeraomanikku ka).

Ühiskonnakõlbulikkuse katsel saab osaleda iga koer, olenemata siis suurusest ja tõust või tõutusest. / Foto: Canva

BH-s toimus 2019. aastal aga 13 eksamit, milles osales 112 koera, kellest vaid kümme kukkus katsel läbi. Nii et Eesti sai mullu juurde ligi 100 ühiskonnakõlbulikku koera (ja koeraomanikku ka). BH puhul on kõige toredam, et kui varem tegid selle katse läbi peamiselt teenistuskoerad, kelle jaoks on see kohustuslik eksam, et edasi võistlusaladele või aretusse pääseda, siis nüüd näeb BH-sooritajate seas nii segaverelisi koeri (mullu 10 sooritust) kui ka tõugusid, keda võistlusplatsidel tavaliselt ei näe. Näiteks läbisid eelmisel aastal BH-katse teiste seas ka leonberger, itaalia corso, welshi springerspanjel, prantsuse ja ameerika buldogid ning isegi basset hound, shar pei, saksa pinšer ja mallorca dogi.

Kus KK-d ja BH-d õppida saab?

Sõna otseses mõttes igal pool. Eesti on ju nii väike, et lühikese autosõidu kauguselt leiab kindlasti mõne koerte treeningplatsi ja koerteklubi. Kuna mõlemad alad põhinevad koera algkoolitusel, siis saab nende alade õpetamisega algust teha kodus.

Kui koer tahab sinuga mängida, siis on teda ka lihtne õpetada. / Foto: Canva

Alustada tasuks eeskirjade lugemisest ning seejärel koeraga mängimisest ja nendestsamadest istu-lama-siia käskluste õpetamisest. Ning muidugi koera sotsialiseerimisest, mis tähendab siis koerale erinevate olukordade, kohtade ja inimeste tutvustamist ehk jalutamistest nii linnas kui ka maal.

Miks peaks mängimisest alustama? Sest koera jaoks ongi uute asjade õppimine mäng ning mäng on koera jaoks preemia! Mõne jaoks koguni suurem preemia kui vorst. Ning kui koer tahab sinuga mängida, siis on teda ka lihtne õpetada. Kui koer tahab sinuga mängida, siis täidab ta rõõmuga erinevaid käsklusi igal ajal ja igal pool.

Toon siin ära ka klubid, kes mullu kõige rohkem BH ja KK eksameid/võistlusi läbi viisid. Neist klubidest leiad sa soovi korral nii koolitajaid kui ka lihtsalt lahedaid inimesi, kellega koos oma koerale midagi õpetada ja mõnusalt aega veeta.

Klubisid, kus oma koera koolitada saab on rohkem, kõik ei võta lihtsalt võistlusi ja eksameid korraldada. Asjalikest koerteklubidest, kus koera koolitada ja mille juures ka võistlusalasid saab harrastada, kirjutan ma mõnes teises loos lähemalt. Ning järgmisel korral tutvustan ka muid I klassi koeraspordialasid nagu PJK, IGP, FH, IPO-R jne.

Loe ka koeraspordi tutvustava lugudesarja esimest osa “Mida koeraga koos lisaks jalutamisele teha saab? Muidugi koerasporti!

JÄTKUB😊

Koera jaoks on uute asjade õppimine mäng ning mäng on koera jaoks preemia! Mõne jaoks koguni suurem preemia kui vorst. / Foto: Canva

 

1 kommentaar