INTERVJUU Miks hunt talukoeri ründab?

0
263
Piirkondades, kus hundid on koeri rünnanud, peaks oma lemmikul silma peal hoidma ja ettevaatusabinõud tarvitusele võtma. Foto: Canva

Hiljaaegu on hundid Viljandimaal korduvalt talukoeri rünnanud ja ainult üks neist koertest on eluga pääsenud. Etnomuri palus keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialistil ja ulukiuurijal Peep Männilil vastata paarile küsimusele.

Maapiirkondades elavad koeraomanikud on mures, et kuidas oma koeri hundi eest kaitsta. Mis nõu teie koeraomanikele annaksite?

Tänavu sügisel ja talvel on tõepoolest täheldatud mõnevõrra enam hundi ründeid koertele kui varasematel aastatel. Koeri ründavad siiski vaid vähesed hundid üksikutes piirkondades. Neis piirkondades (mille hulka kuulub tänavu kindlasti ka Kolga-Jaani kant), kus koeri hundi või huntide poolt rünnatud on, peaksid koeraomanikud oma lemmikloomadel tähelepanelikumalt silma peal hoidma. Kui tegemist on toakoeraga, siis võiks teda välja lastes ka ise õues viibida.

Rünnaku korral tuleks valju häälte teha, inimese kohalolu tajudes laseb hunt jalga. Õuekoerte puhul on koer kõige paremini kaitstud aiaga ümbritsetud hoovis või eraldi koeraaedikus. Kõige suurem risk rünnaku ohvriks langeda on lahtiselt õues olevatel koertel, eriti kui nad hoovist kaugemal väljas käivad, kuid kindlasti pole täielikult kaitstud ka maja juures ketis olevad koerad.

Tänavu on põhiline probleem selles, et lume puudusel on olnud väga vähe võimalusi hundijahte korraldada, et neid koeri ründavaid hunte ära kõrvaldada. Nii riik kui ka jahimehed on alati väga tõsiselt suhtunud koerte murdmisesse huntide poolt ning prioriteet on olnud just nimelt need loomad esmajärjekorras ära lasta.

Huntide arvukusel ja koerte murdmiste arvul ei ole positiivset seost, koeri murravad enamasti ikkagi vaid üksikud käitumishäiretega isendid. Hundi kõrgema arvukuse aastatel on koerte murdmisi hoopiski vähem olnud.

Miks hunt taludesse tuleb ja koertele kallale läheb?

Hundi tulekul talu juurde võib olla erinevad põhjused:

  1. Noored, hiljuti eluala hõivanud hundid võivad koeras näha omale elupaiga- ja toidukonkurenti. Just samamoodi nagu nad näevad seda võõras hundis. Sellised murdmised on aga pigem lühiajalised ja juhuslikud ning hundi kogemuste kasvades see tegevus reeglina lõpeb.
  2. Noortel, veel piisava jahipidamise oskuseta või siis kehvas konditsioonis (vigane või haige, nt kärntõves) olevatel huntidel võib olla raskusi metsloomade püüdmisel, mistõttu tullakse talude juurde lootes sealt leida lihtsamini kättesaadavat suupoolist. Esimese koera murdmise õnnestumise korral võib see muutuda sihipäraseks tegevuseks. Tundub, et see on põhjuseks ka juhtumitele Kolga-Jaani kandis.
  3. Koer ja hunt on geneetiliselt väga lähedased ning võimelised vabalt andma omavahel järglasi. Seetõttu võib hunt jooksuajal (jaanuarist märtsini) oma liigikaaslasest partneri puudumisel tulla otsima seda koerte hulgast. Siin võib tekkida soe suhe, aga ka konflikt, eriti kui majapidamises on mitu koera.

Kas koerast on üldse hundile vastast?

Viimane sõltub palju nii hundi kui ka koera vanusest, kogemusest ja ka nahhaalsusest. Üldiselt muidugi tunnetab see hunt, kes juba hoovi koera järele läheb, oma võimekust hästi ja riski peale välja ei lähe. Samas, kui koeri on mitu võib hunt ka kere peale saada ja saba jalgade vahel põgeneda. Karjavalvekoerad on aga aretatud justnimelt huntide eest karja kaitsma, aga nad on enamasti ka hundist mõnevõrra suuremad ja kogukamad.

Loe ka Welshi terjeri Bona lugu, kes hundirünnakus ellu jäi.