Eestiski saavad koerasõpradest diabeetikud oma koera iseendale abiliseks koolitada. Hüpokoeraks nimetataksegi siis abikoeri, kes oskavad tuvastada ja omanikku teavitada veresuhkru taseme muutusest. Ja seda veel enne, kui muutus diabeetiku jaoks ohtlikuks muutub.
Eestis on praeguse seisuga 15 väljaõppinud diabeedi abikoera ning uute koolitamine on käimas. Hüpokoera tunned ära sinise vesti järgi, millel on kiri „Eesti hüpokoerad“. Kahjuks ei ole hüpokoer seaduse silmis Eestis veel „ametlik“ abikoer, kel oleks samasugused õigused nii kui on pimedate juhtkoertel. St hüpokoeraga toidupoodi jms minna ei tohi, kuid muidugi võivad asutused-ettevõtted sinise vestiga hüpokoertele ka erandi teha. Näiteks on Soomes hüpokoeral juba suuremad õigused ja seadusega on määratud, et nad tohivad koos omanikuga viibida ka toidupoodides ja söögikohtades.
Hüpokoer tunneb veresuhkru taseme lõhna
Hüpokoer on siis koolitatud hindama oma peremehe/perenaise madala veresuhkru taset lõhna järgi ning oskab omanikule sellest ka märku anda. Hästi koolitatud koer oskab tuua omanikule ka vajaliku toidu või joogi veresuhkru tõstmiseks ning alarmeerida kaasinimesi, kui omanikul on tekkinud elule ja tervisele ohtlik olukord. Hea näide hüpokoera vajalikkusest on hiljutine juhtum, kus hüpokoer Krissu 9-aastase Oskari kokkukukkumisel häiret andis ja last togides/nügides teda teadvusel püsimas hoidis. Oskari ema arvates päästis nende hüpokoer Krissu sõna otseses mõttes lapse elu.
Welshi springerspanjel Krissu on üks Eestis koolitatud 15-st hüpokoerast ning tegi oma eksami ära alles mullu novembris. Hüpokoeri koolitatakse meil koostöös Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühinguga (ELDÜ) ning koolitajaid on teadaolevalt vaid kolm – Kati Ernits, Eliko Melb ja Aavo Kubja. Viimane on alles abitreeneri staatuses, Kati ja Eliko aga nö ametlikud hüpokoerte koolitajad. Kati Ernits ja Eliko Melb on ka Eesti Kennelliidu (EKL) atesteeritud koertekoolitajad. Kati kuulekuskoolituses (KK-s) ja Eliko sõnakuulelikkuses (SK-s). Kõik kolm õppisid hüpokoerte koolitust Soome hüpokoerte ühingus (Hypokoira RY).
Kes on Kati Ernits
Kati Ernits on Eesti Kennelliidu atesteeritud kuulekuskoolitaja ning on läbinud Soome Hypokoira RY hüpokoerte koolitamise programmi. Alates aastast 2016 koolitab Kati hüpokoeri koostöös Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühinguga. Katil on endal kaks samojeedi koera, kes on läbinud teraapiakoera eksamid. Hariduselt on Kati psühholoog.
„Eestis ei ole abikoerte koolitajatel atesteeringut, kuna puudub piisav arv koolitajaid, et saaks näiteks moodustada katusorganisatsiooni, mis koolitust siis korraldaks,“ selgitas Kati Ernits olukorda hüpokoerte koolitamises. Seetõttu toimuvadki hüpokoerte koolitused laste ja noorte diabeedi ühingu alt. Viimane ei tähenda siiski, et hüpokoera saab Eestis koolitada ainult lapse abiliseks. Kati sõnul käivad neil koolitusel igas vanuses diabeetikud ning ELDÜ tegeleb ka täiskasvanutega. Koolitustel ongi varem olnud lapsi ja täiskasvanuid pooleks. „Meie praeguses grupis ongi vaid üks laps, ülejäänud on täiskasvanud,“ lisab hüpokoerte koolitaja.
Milline koer hüpokoeraks sobib?
Diabeedi abikoeraks sobivad erinevad koerad. Samas on tõukoerte puhul suurem tõenäosus leida sobilik koer retriiverite (labrador, kuldne, nova scotia jms), spanjelite või karjakoerte seast. Sobivad ka segaverelised koerad, kui neil on olemas selleks vajalikud eeldused ehk vastavad iseloomuomadused, mis koolitamist soodustavad.
Nii nagu igasuguse koolitamise puhul mängib koera iseloom suurt rolli tema õppimiskiiruses ja töökindluses. Sobiv koera vanus koolitusel osalemiseks on 3 kuud kuni 5 aastat. „Abikoerte puhul on sobivate eeldustega koer ülioluline. Vastasel juhul on töömaht kordades suurem ning koera töökindlus ei saa kunagi ka olema nii hea kui sobivate eeldustega koeraga,“ rõhutab hüpokoerte koolitaja.
Abikoeraks sobiva koera omadused:
- julge;
- võimeline ise probleeme lahendama;
- hea algatusvõimega, st koer on aktiivne lahendust pakkuma;
- inimesele orienteeritud, st tahtma inimese heaks töötada;
- hea ninatööga, st koerale peab meeldima ninaga töötada: näiteks olema asjade otsimises järjepidev ja sihikindel.
- Abikoeraks ei sobi liiga arad, agressiivsed või närvilised koerad. Samuti ei sobi hüpokoeraks lühikoonulised tõud nagu mops ja buldog, sest nende ninatöö on raskendatud.
Hüpokoer sobib koerasõbrast diabeetikule
Kati soovitab enne koera valimist hüpokoerte koolitajatega rääkida, et leida see õige abikoeraks sobiv kutsikas. „Diabeetikud valivad ise endale koera, kuid me muidugi soovitame alati enne koera valikut meiega ühendust võtta,“ ütleb Kati. „Saame anda soovitusi kasvatajate osas, aidata sobivat tõugu valida jne. Kõige parem olekski pöörduda koolitaja poole või ühendust võtta Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühinguga,“ lisab koertekoolitaja.
Millisele diabeetikule hüpokoer aga abiliseks sobib? Kati sõnul ikka sellisele, kes armastab koeri ning kes ka muidu endale koera võtaks. Kati rõhutab, et koer ei asenda glükomeetrit. „Koer on elusolend omade vajadustega ning võtab ka päris palju aega ja muid ressursse,“ märgib Kati lisades, et sellega tuleks kindlasti arvestada. Lisaks peab arvestama, et hüpokoerte treening nõuab algfaasis üsna palju aega ja pühendumust.
Lugu jätkub video all!
1,5 aastat õppimist nii koolitusel kui ka kodus
Kuidas koer siis veresuhkru taseme muutust ära tundma õpetatakse? Kõigepealt õpetatakse koerale, et nn hüpolõhn on positiivne lõhn ja selle lõhna nuusutamise eest saab koer kiita ja preemiat. „Edasi õpetame koerale valima teiste lõhnade seast just seda hüpolõhna,“ kirjeldab Kati koera koolitamist hüpokoeraks.
„Ehk väga palju lõhnatreeningut. Me võtame marlilapi peale lõhnaproovid sel hetkel kui inimese veresuhkrutase on täpselt selline, mida meil treeninguks on vaja,“ jätkab Kati. Tema sõnul peab näitude vahemik olema selline, mis enam ei ole normaalne veresuhkur, aga ka veel mitte väga madal ehk juba ohtlik. „Me treenime koeri märku andma sellise suhkrutasemega, kus inimene saab veel midagi ette võtta, et asi ei läheks ohtlikuks.“ Hüpo on siis lühend sõnast hüpoglükeemia ehk madal veresuhkrutase.
Me treenime koeri märku andma sellise suhkrutasemega, kus inimene saab veel midagi ette võtta, et asi ei läheks ohtlikuks.
Lisaks õpetatakse hüpokoertele kuulekust, et diabeetik koeraga ka igapäeva elus hästi hakkama saada. „Meie koolitusel on laias laastus 50 protsenti lõhnatöö ja 50 protsenti baaskuulekus. Koer, kes sõna ei kuula, sellest ei saa ka head abikoera,“ räägib Kati.
Hüpokoera koolitus kestab 1,5 aastat. Eelmine hüpokoerte grupp, sh Krissu, sai oma tunnistused mullu talve hakul ning uus koolitus, millele on registreerimine juba avatud, algab maikuus. Kati tõdeb, et järjekorda hüpokoerte koolitusele ei ole, sest kõik diabeetikud ei tea võimalusest saada endale hüpokoera näol abiline.
„Teadlikkus hüpokoerte olemasolust võiks kindlasti parem olla,“ nendib Kati ja lisab, et eks hüpokoerad on ju nišiteema. Eestis on umbes 7000 esimest tüüpi diabeediga inimest ning eks neid diabeetikutest koerainimesi on veel vähem. „Hüpokoer sobib ju vaid inimesele, kellele meeldivad koerad ja kellel on ka ressursse see koolitus ära teha. Seega, meie sihtrühm ongi üsna väike,“ lisab Kati. Olgu lisatud, et Soome rahvaarvuga (u 5,5 miljonit) võrreldes on neilgi hüpokoeri märkimisväärselt vähe, 2019. aasta seisuga kõigest 79.
Hüpokoer 1500 euro eest
Diabeedi abikoera saamist ja koolitamist riik ei toeta, erinevalt siis pimedate juhtkoertest. Seetõttu peab hüpokoera vajav diabeetik või tema vanem tasuma koera eriväljaõppe eest ise. Koolituse enda maksumus on keskmiselt 1500 eurot, sinna juurde siis koera ostu ja pidamise kulud.
„Igaüks maksab oma koolituse eest ise,“ ütleb ka Kati Ernits. Ta lisab, et praegustele hüpokoerte gruppidele saavad nad siiski pakkuda toetust Lions Clubi fondist. „Selle jaoks oleks ilmselt vaja seadusemuudatust, et hüpokoerad saaksid ametliku abikoera staatuse,“ märgib Kati. Hetkel ei ole hüpokoerte koolitajad ja omanikud riigilt toetust ka taotlenud, sest siiani oli hüpokoeri veel vähe. „Täna oleme 15 hüpokoeraga juba jõudnud sinnamaani, et ilmselt peaks hakkama seda mõtlema,“ lisab Kati. Tema sõnul on nad aga taotlenud töötukassalt toetust, et inimeste töövõime säiliks. Kati teada on diabeetikud töötukassast tuge ka saanud.
Riik toetab pimeda juhtkoere soetamist ja pidamist
Näiteks pimeda juhtkoere soetamist, pidamist ja koolitamist toetab riik 90-protsendi ulatuses alles selle aasta 1. jaanuarist. Juhtkoerte pidamist toetavad omal väiksel viisil ka mõned kohalikud omavalitsused, nt Põhja-Pärnumaa vald, kus pimeda juhtkoera omanik saab taotleda 65-eurost toetust koera ülalpidamiseks.
„Alates 01. jaanurist 2020 on võimalik riikliku abivahendite määruse alusel riigiosalusega soetada juhtkoera nii pensioniealisel kui ka tööealisel inimesel, kellel on tuvastatud raske või sügav nägemispuue,“ ütleb sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Berit Rohtjärv. „Juhtkoera soetamisel tasub riik juhtkoera maksumusest (8175 eurost) 90 protsenti, inimese omaosalus on 10 protsenti.“ Ministeeriumi esindaja sõnul toetab riik 90-protsendi ulatuses lisaks ka juhtkoerte veterinaarkulude hüvitamist, koolitust, lemmikloomakindlustust ning juhtkoera teenuselt väljumist.
Mõistame abikoerte vajalikkust ja lähtuvalt riigi võimekusest alustasime esmalt juhtkoerte soetamise toetamist.
„Mõistame abikoerte vajalikkust ja lähtuvalt riigi võimekusest alustasime esmalt juhtkoerte soetamise toetamist,“ selgitab Rohtjärv, miks teiste abikoerte soetamist/koolitamist ei toetata. „Maailmapraktikas on levinud, et juhtkoeri rahastab riik ning abikoeri valdavalt heategevusorganisatsioonid (v.a Austria),“ lisab ametnik. „Pilootprojekti lõppemisel võtame kokku tulemused ning arutame, kas ja millises mahus on riigi toel võimalik abivahendina abikoera soetada,“ annab ministeeriumi esindaja siiski lootust, et tulevikus võib riigiabi jõuda ka abikoerteni, s.h hüpokoerteni.
KUST SAADA HÜPOKOERTE KOHTA LISAINFOT? Hetkel saab infot hüpokoerte ja nende koolituse kohta põhiliselt Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu veebilehelt ja Eesti hüpokoerte Facebooki grupist. NB! Mais on algamas uus hüpokoerte koolituskursus, millele saab end juba registreerida.
