Hundikutsikas toob inimesele palli tagasi täpselt nagu koer!

0
648
Avastus, et hundikutsikas toob inimesele palli tagasi kummutab levinud arusaama, et koer „õppis“ inimesega mängima alles pärast kodustamist. / Foto: Canva

Rootsi teadlased avastasid ootamatult, et hundikutsikad toovad inimesele visatud palli tagasi täpselt nii kui teevad seda koerakutsikad. Uuringu tulemus kummutab levinud arusaama, et koer „õppis“ inimesega mängima alles pärast kodustamist, tutvustab Stockholmi ülikool värsket teadusuuringut. LISATUD KA VIDEO!

Teadlased ei osanud arvata, et hundikutsikas võib käituda täpselt samamoodi kui koerakutsikas. / Foto: Canva

Kui tegemist on viska-too-ära mänguga, siis paljud koerad toovad visatud eseme inimesele tagasi ka ilma vastava koolituseta. Nüüd selgus, et ka huntidel on märkimisväärne võime tõlgendada inimese sotsiaalseid kommunikatiivseid juhiseid, mis võimaldavad koertel tuua inimesele visatud mänguasja tagasi.

Avastus tehti pooljuhuslikult, kui teadlased uurisid kolmest erinevast pesakonnast pärit 13-ne hundikutsika käitumist testis, mis on mõeldud koerakutsikate erineva käitumise hindamiseks. Katse ajal näitasid kolm 8-nädalast hundikutsikat spontaanselt üles huvi palli vastu ja tõid võhivõõra inimese julgustamisel palli talle ka tagasi. Täpselt nagu koerakutsikad.

Avastus tuli teadlastele üllatusena, kuna siiani oli hüpotees, et inimese antud näpunäidete mõistmiseks vajalikud kognitiivsed võimed (näiteks need, mis on vajalikud viska-too-ära mängu jaoks) tekkisid koertel alles pärast nende kodustamist 15 000 aasta eest.

See tähendab, et kui huntidel eksisteerib inimesele suunatud mängukäitumine, siis võis selline käitumine olla potentsiaalseks varjaseks selektsiooniks koera kodustamisel.

Katses uuriti 13-t kutsikat, kellest kolm näitasid üles kohest huvi pallide ja inimeste vastu. / Foto: Canva

“Kui nägin esimest hundikutsikat palli tagasi toomas, tuli mul sõna otseses mõttes kananahk ihule,” ütles Christina Hansen Wheat Rootsi Stockholmi ülikoolist. “See oli nii ootamatu ja teadsin kohe, et see tähendab, et kui huntidel eksisteerib inimesele suunatud mängukäitumine, siis võis selline käitumine olla potentsiaalseks varjaseks selektsiooniks koera kodustamisel.“

Christina Hansen Wheat püüab oma uuringutega mõista, kuidas kodustamine mõjutab looma käitumist. Koos oma meeskonnaga on ta kasvatanud hundi- ja koerakutsikaid alates 10-st elupäevast ja testib neid erinevates olukordades. Ühes neist katsetest viskab võõras inimene kutsikale tennisepalli ning julgustab kutsikat pallile järele minema ja seda tagasi tooma. Seda testi tehakse kutsikatega, kellele ei ole eelnevalt pallimängu õpetatud.

Teadlased ei oodanud tegelikult, et hundikutsikad palli inimesele tagasi toovad. Kaks esimest huntide pesakonda, kellega nad töötasid, näitasid pallide vastu üles kas vähest huvi või üldse mitte, rääkimata siis palli inimesele toomisest. Teadlased eeldasidki, et hundikutsikad ei ole pallidest huvitatud. Kuid kolmas pesakond üllatas teadlasi, kuna hundikutsikad jooksid palli püüdma ja mitte ainult – nad reageerisid võhivõõra inimese juhendamisele ja tõid palli ka tagasi.

Christina Hansen Wheat’i sõnul võivad koerte ja huntide sarnasused meile midagi näidata selle kohta, kust pärineb see käitumine, mida me oma koerte juures näeme. Ta lisas veel, et kuigi hundikutsikate käitumine ja inimesega kontakti loomine oli ootamatu, on see tagantjärele mõeldes ka loogiline. “Hundikutsikatel, kel oli inimesele suunatud käitumine, võis olla koerte kodustamise varases staadiumis valikuline eelis,” ütles teadlane.

Wheat’i tiim jätkab tööd kolme aasta jooksul kogutud andmetega, et saada veelgi rohkem teada koerte ja huntide käitumuslike erinevuste ja sarnasuste kohta.

Uuring „Intrinsic Ball Retrieving in Wolf Puppies Suggests Standing Ancestral Variation for Human-Directed Play Behavior“ avaldati 16. jaanuaril 2020 ajakirjas iScience.

VAATA VIDEOT!

Hundikutsikas Sting toob visatud palli võhivõõrale inimesele tagasi nagu koerakutsikas.  Video autor: Christina Hansen Wheat, University of Stockholm Department of Zoology