Hundiga vastamisi läinud terjer Bona on paranemas

1
450
Hundi käest pääsenud Bona on Welshi (ka Uelsi või Walesi) terjer, kes kaalub u 9-10 kilo. Iseloomult ongi need terjerid julged ja valmis enda eest välja astuma. Foto: Eve Ant

Väike Welshi terjer Bona, keda hunt Andi talus Otikülas Viljandimaal ründas, on jõudsasti paranemas. „Seis oli ikka kordi parem kui eile,“ ütles Bona omanik Eve Ant Etnomurile reedel. „Koeral rohkem silm särab ja on elurõõmus.“

Bona sattus hundiga vastamisi, kui omanik koerad õhtul õue lasi. Bona nägi või kuulis hunti ja tormas metsa poole, kus siis hundiga purelema läks. Omaniku sõnul pääses Bona ilmselt eluga, kuna pere teised kaks koera talle appi läksid. Eve nägi ka ise hunti ja hunt teda. Eve ütles neljapäeval Etnomurile, et hunte ongi nende kandis palju. “Meil on siin väga palju… Üks kärnas, kaks tükki, kes paaris käivad ja seitsmepealine kari. Neid on nähtud, aga pole ime, kui neid (hunte – toim) on veel,” lisas Eve. Eve ongi oma loomade pärast mures ning leiab, et keskkonnaamet peaks hundiküttimise mahtu suurendama: „Muidu nood kuradid söövad kõik meie koerad ja muud karjaloomad!“.

Bona pääses hundi käest eluga ja oli ööpäeva pärast rünnakut Eesti Maaülikooli väikeloomakliiniku arstide hoole all. Foto: Eve Ant

Samas Kolga-Jaani kandis on viimasel ajal toimunud mitu hundirünnakut koertele. Ajaleht Sakala kirjutas sel nädalal, et hiljuti ründasid hundid talukoeri ka Kolga-Jaani ja Tääksi lähedal. Neil koertel ei vedanud nii nagu Bonal.

See kant jääb keskkonnaameti Alam-Pedja hundi ohjamisala piirkonda. Tänavusel jahihooajal on Alam-Pedjal lubatud küttida neli hunti, kuid ühtegi hunti ei ole ameti statistika järgi seal veel lastud. Seejuures on Alam-Pedja osal ohjamisalal lubatud neist neljast hundist küttida kahte üksikut hunti, st mitte karjaga liikuvaid hunte.

Keskkonnaagentuuri ulukiseirespetsialist Peep Männil on varem kinnitanud, et huntide rünnakud kodu- või kariloomadele on seotud nende kergema kättesaadavusega, mitte metsloomade vähesusega. Tema sõnul hunt koertes toiduobjekti või konkurenti ei näe ning huntide rünnakud koertele on erakordsed ning neid on üksikjuhtumitena ette tulnud igal aastal.

Männil on ka öelnud, et koerte ründamised ei ole seotud huntide arvukusega. „Näiteks viimase 15 aasta kõige ulatuslikumad kodukoerte murdmised toimusid aastal 2004, mil huntide arvukus oli enam kui kaks korda praegusest madalam. Riik suhtub kõikidesse huntide poolt koerte murdmisjuhtumitesse täie tõsidusega ning võtab kasutusele meetmeid ulatuslikumate kahjustuste ennetamiseks,“ kirjutas Männil 2018. aastal keskkonnaagentuuri veebis.

1 kommentaar