Täiendatud: Harku järve äärest leitud rebane põdes nii koerte katku kui ka toksoplasmoosi

2
1890
Krampides koerte katku haigestunud rebase avast Harku järve äärest juhuslik koerajalutaja. / Foto: Pixabay

Lisatud Eesti Metsloomaühingu info (3. jaan kl 03:50).

Koerte katku haigestunud rebane põdes Eesti Metsloomaühingu teatel ka toksoplasmoosi. Rebase eest hoolt kandnud ühing püüdis teda alguses ravida  Loomade Kiirabi Kliinikus, kuid looma seisund halvenes ja rebane eutaneeriti, kirjutab Eesti Metsloomaühing oma Facebooki lehel.

Ühing teavitas juhtunust ka veterinaar- ja toiduametit (VTA), kes suunas eutaneeritud rebase 30. detsembril edasisteks uuringuteks veterinaar- ja toidulaboratooriumisse (VTL).  Seal tehtud marutaudi test oli negatiivne. “Rebaselt kliinikus võetud proovid saadeti 30.detsembril edasisteks uuringuteks Saksamaa laborisse,” kirjutab Metsloomaühing. Ühingu teatel saadi 1. jaanuaril vastus, et rebase proovides andis positiivse tulemuse koerte katku PCR ja Toxoplasma IgG.

“Mõlemad haigused võivad kulgeda närvisüteemi nähtudega (krambid, kordinatsioonihäired, muutunud vaimne adekvaatsus, üksikute kehaosade lihastõmblused jne),” kirjutab Metsloomaühing. Neile teadaolevalt oli see rebane esimene Eestis diagnoositud koertekatku ohvriks langenud metsloom.

Ühing kirjutab veel, et toksoplasmoos on parasitaarne haigus, mis esineb sagedamini kassidel. “Tegemist ka zoonoosiga ehk sellesse võivad haigestuda ka inimesed,” märgib Metsloomaühing. Sümptomiteks on enamasti neuroloogilised nähud. Loomad haigestuvad tavaliselt nakatunud toorest liha süües või rooja/uriini kaudu.

Etnomuri kirjutas eile VTA-lt saadud info põhjal, et detsembri lõpus leiti Harku järve äärest krampides rebane. Analüüsid näitasid, et rebane oli haigestunud koerte katku, mis võttis detsembris vähemalt kolmelt koeralt elu.

Krampides rebase leidis VTA loomatervise- ja heaolu osakonna juhataja Hele-Mai Sammeli sõnul juhuslik möödakäija, kes tegi oma koeraga jalutuskäiku. “Tuletame meelde, et väga oluline on oma lemmikloomi korrapäraselt vaktsineerida, et nad oleksid haiguste eest kaitstud,” rõhutas Hele-Mai Sammel. “Juhuslik kokkupuude haigust põdeva loomaga võib ohustada teie lemmiklooma elu. Samuti on oluline vältida lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega.”

Haige metslooma viimine endale koju või ravile kliinikusse ei ole otstarbekas, sest nii soodustame nakkuste levikut.

Sammel ütles, et kui inimesed märkavad või leiavad haigeid või kummaliselt käituvaid metsloomi, peaksid nad teavitama sellest loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edastama info keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313. “Haige metslooma viimine endale koju või ravile kliinikusse ei ole otstarbekas, sest nii soodustame nakkuste levikut,” lisas Sammel.

“Jahimeestel tuleb jahil käies hoolsalt järgida bioohutusreeglite täitmist, seda nii enda rõivastuse, jalanõude kui ka transpordivahendi osas,” märkis VTA esindaja. Jahilt tulles on soovitav pesta ja desinfitseerida käed, vahetada riided ja jalanõud, pesta ja desinfitseerida transpordivahend jm jahil kasutatud vahendid. “Kõik jahikoerad peaksid kindlasti olema regulaarselt vaktsineeritud ohtlike nakkushaiguste nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk vastu,” rõhutas Sammel. “Loomadelt inimestele üle kanduvate haiguste vältimiseks on soovitav vältida kokkupuudet vahetult jahilt tulnud koertega.”

Loomadelt inimestele üle kanduvate haiguste vältimiseks on soovitav vältida kokkupuudet vahetult jahilt tulnud koertega.

Etnomuri kirjutas detsembri lõpus, et kokku on koerte katku surnud kolm Tallinna piirkonna koera. Vähemalt ühel koeral ei olnud õigeaegset kaitsesüstimist tehtud.

Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mida iseloomustub palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silmapõletik, kopsupõletik, nahalööve ja närvinähud. Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Haigusele on eriti vastuvõtlikud nende loomaliikide kutsikad ja noorloomad, täiskasvanud haigestuvad harvemini.

Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad tekitajat juba peiteajal ning ka peale haiguse läbipõdemist. Viirus eritub organismist ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete, söödaga. Haiguse peiteaeg on 3-7 päeva või kauem. Koerte katku saab ennetada vaktsineerimisega.

2 KOMMENTAARID