Avaleht Koeraelu EMÜ reportaaž: tubli koduvalvur sai kriisiajal titaanist põlve

EMÜ reportaaž: tubli koduvalvur sai kriisiajal titaanist põlve

0
133
Neljajalgne patsient EMÜ loomakliinikus 31. märtsil 2020. Foto: Risto Mets

Kui muidu on maaülikooli õppehooned valitsuse korraldusega suletud, siis leidub ikkagi üks uks, mida ei ole võimalik kinni panna ka raskel kriisiajal, kirjutab Eesti Maaülikool (EMÜ) oma veebilehel. Selleks on uks, mis viib loomakliiniku vastuvõtusaali.

Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi alla kuulub praktiseeriv loomakliinik. Teisiti ei saakski, sest ühelt poolt on tegus kliinik üheks olulisemaks veterinaaria eriala akrediteerimise eeltingimuseks, teisalt aga peamiseks praktikabaasiks selle ala üliõpilastele.

Mõistagi pole SARS-CoV-2 viiruse levik jätnud mõjutamata ka loomakliiniku tööd.

“Mõistagi pole SARS-CoV-2 viiruse levik jätnud mõjutamata ka loomakliiniku tööd”, tõdes selle kliiniline juht Aleksandr Semjonov. Valmisolekut on tõstetud just raskemas seisus patsiente silmas pidades ja intensiivravi kohti on praegu kümme. Vajadusel saab kohtade arvu suurendada kuni 17-ni. Ka mitmed loomaarstid on suunatud just erakorralise ja intensiivravi osakonda.

Eriolukorra tõttu on hetkel ära jäetud lihtsamad protseduurid nagu kiibistamine ja kergemad operatsioonid nagu kastreerimine ja sterilisatsioon. Paljuski on töö muutunud telefonisuhtluseks läbi valvenumbri ning konsultatsioone antakse interneti teel, et minimeerida kirurgide kokkupuuteid patsientide omanikega. Alates 1. aprillist on avatud ka tasuta telefoninõustamise liin, mille abil loomaarstid konsulteerivad omanikke nende lemmikute tervishoiu küsimustes.

Abi raskemate juhtumite osas aga jätkub. Üks paljudest märtsikuu viimase päeva patsientidest oli tubli koduvalvur Põlvamaalt. Saame avaldada, et patsient oli isane, keskmises eas ning kaebas põlvevalu üle tagumises parempoolses jalas.

Põlveoperatsioon koerale EMÜ loomakliinikus. Foto: Risto Mets

Veterinaarid diagnoosisid lonkamise põhjusena põlveliigese rebendi. “Tegemist on suurte sportlike koerte haigusega,” tõdes ortopeediakirurg Rainer Hõim lisades, et maaülikooli loomakliinikus aidatakse sarnase diagnoosiga patsiente üsna sageli. Üldse saabub viimastel päevadel kliinikusse rohkem vigastatud koeri. Võimalik, et inimesed käivad oma lemmikutega rohkem väljas ja siis juhtub ka sagedamini, oletasid kliiniku töötajad.

Anestesioloog Aleksandr Semjonov uinutas koera. Patsient vajas pärast narkoosi hingamisabi ja ka sai seda kohe. See on paljudel loomadel tavapärane, et anesteesias võivad nad vajada hingamisaparaadi tuge, tõdes Semjonov. Seejärel algas pikk ettevalmistustöö, mis vältas pea poolteist tundi. Esmalt tuli haigelt jalalt eemaldada karvad, seejärel asetada patsient operatsioonilauale ning paigaldada talle kanüül ja jälgimismonitori andurid. Muu hulgas panna valmis ka kümneid ja kümneid abivahendeid, mis lõikuse juures tarvilikud. Veterinaaride jaoks tavaline protseduur, ent kõrvaltvaataja jaoks tohutu töö.

Anestesioloogi ülesanne on tagada, et patsient ei tunneks valu, et kirurgide jaoks püsiks loom paigal ning kõige lõpuks peab ta tagama, et abivajaja jääks kõige selle käigus ka ellu.

“Anestesioloogi ülesanne on tagada, et patsient ei tunneks valu, et kirurgide jaoks püsiks loom paigal ning kõige lõpuks peab ta tagama, et abivajaja jääks kõige selle käigus ka ellu,” selgitas Semjonov. Tema kinnitusel on väga oluline, et anestesioloog saab operatsiooni juures tegeleda ainult enda ülesannetega ning kirurgid ja abilised enda omadega, sest muidu on keeruline tagada raskes seisus patsientide ohutust.

Alles pika ettevalmistuse järel tegid kirurgid Ants Kuks ja Rainer Hõim sisselõike patsiendi põlvepiirkonda. Säästame lugejat siinjuures paljudest detailidest, kuid seda tuleb siiski öelda, et koera tagumise jala põlve fikseerimiseks tuli kasutada titaanist implantaati, mis kruviti patsiendi luu külge. Peagi kasvab implantaat luu sisse ja pärast mõne kuu pikkust rahulikku taastumisrežiimi saab koduvalvur täita oma ülesandeid taas täie jõuga. Samuti pakkuda oma seltskonnaga rõõmu pereliikmetele veel hulga aastaid.

Koera omanikud saabusid uuesti kliinikusse siis, kui kirurgid tegid veel viimaseid õmblusi. Aga veel ei saanud koera tema omanike juurde lubada, sest enne tuli teha röntgenülesvõte jalast kontrollimaks, kas kõik läks ikka hästi. Läks. Seejärel koer ärkas ning kulusid mõned loetud minutid kui inimese parim sõber sai kõndida koos oma lähedastega autosse ning sõita koju.

Kui te olete haige, siis palun leidke keegi enda asemel, kes tuleks koos lemmikuga arstile.

Töö kliinikus aga jätkus ning üha uusi hädalisi saabus koos murelike lähedastega. Loomakliinik töötab ööpäevaringselt ning töö seal ei katke. Üksnes seda paluvad kliiniku töötajad: kui te olete haige, siis palun leidke keegi enda asemel, kes tuleks koos lemmikuga arstile. Loomaarstid on samuti inimesed ning kahjuks võivad viirused viia rivist välja ka nemad. Enne loomakliinikusse tulekut paluvad meedikud kindlasti helistada, et leppida kokku edasises. Lisainformatsiooni kliiniku töö kohta koroonakriisi ajal leiab veebilehelt http://loomakliinik.emu.ee/.

Artikkel avaldatud Eesti Maaülikooli loal.

Operatsiooni eel tuli valmis panna arvukalt kirurgilisi tarvikuid. Foto: Risto Mets

KOMMENTAARID PUUDUVAD