Eesti koerasportlased võivad uhked olla – tuleval aastal võõrustab Eesti üht maailma suurimat koeraspordipidu – agility maailmameistrivõistlusi. 

FCI* Agility MM 2020 toob järgmise aasta sügisel mitmeks pikaks päevaks Eestisse 450 erinevas suuruses ja erinevatest tõugudest agility koera. Ning agility-fänne igast maailma nurgast. See on esimene kord, kui Eesti korraldab rahvusvahelist koeraspordi MM-i. Suur asi väikese Eesti ja meie koerakultuuri jaoks.

Agility on kogu maailmas üks kõige populaarsematest koeraspordialadest ning on ka Eestis väga popp. Eestis on praegu umbes 300 agilityga seotud koera. Kuigi Eestis on koerasportlasi suhteliselt vähe on meie agility koeratiimid suutnud end maailma silmis tõestada. Meil on ette näidata nii pronksi-, hõbeda- kui ka kullavärvi medaleid! Just nii, tänu agilityle on meil ka omad koeraspordi maailmameistrid kodus olemas.

 

* FCI – Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon (pr k: Fédération Cynologique Internationale) on katuseorganisatsioon, mis ühendab riikide rahvuslikke tõukoerte ühendusi ja määrab tõukoerte standardid. FCI korraldab ka erinevaid kõikide tõugude näitusi ja võistlusi. FCI liige on ka Eesti Kennelliit.  

FCI Agility MM 2020-e ühe korraldaja, Indrek Tirmaste sõnul on Agility MM-i toimumine Eestis loomulikult suur väljakutse Eesti Kennelliidule (EKL) ja kogu Eesti koeraspordile. „MM-I toimumine Eestis on reklaam agility harrastusele Eestis ja seoses sellega ootame harrastajate arvu olulist kasvamist,“ ütleb Indrek Tirmaste, kes on ka ise agility-sportlane. „Laiemalt on see reklaam üldiselt koeraspordile Eestis, sest ühe koeraspordiala harrastus toob juuurde huvilisi,“ lisab Indrek. „Agility on väga tore harrastus, aga ka see harrastus ei ole kõikide inimeste jaoks. Õnneks on olemas teised alad nende inimeste jaoks, kes tahaksid koeraga metsas joosta või koeraga jälge ajada või hoopis inimesi päästa.“

Kuidas Eesti MM-i korraldamise õiguse sai

Indreku sõnul soovis EKL tuua FCI rahvusvahelist suurüritust Eesisse juba 2015. aastal. „Erinevate võimaluste kaalumisel jõuti arusaamisele, et sobivaim üritus oleks FCI agility maailmameistrivõistluste korraldamine,“ meenutab Indrek. Kuna Rootsi loobus  poliitilistel põhjustel* 2018. aasta MM-i korraldamisest, siis avanes Eestile võimalus. Rootsi taotles siiski üllatusena selle 2018. aasta MM-i korraldamise õigust uuesti ning Eesti pidi uue katse tegema. 2017. aastal toimunud FCI agility komisjoni istungil Tšehhis toetati lõpuks Eesti Kennelliidu kanditatuuri.

 

*Olgu öeldud, et selleks poliitiliseks põhjuseks oli asjaolu, et FCI andis Hiinale õiguse korraldada World Dog Show 2019. Rootsi ja paljud teised riigid ning üldsus olid häälekalt selle vastu, kuna Hiinas süüakse koeri. Ja mitte ainult, seal korraldatakse igal suvel koguni nn koerasöömise festivali – Yulin Dog Meat Festival“.  FCI põhjendas oma otsust toona sellega, et rahvusvaheline koertenäitus aitab parandada hiinlaste suhtumist koertesse. Paraku, festivali peeti ka tänavu suvel – üsna varsti pärast FCI suurt koertenäitust…

Agility MM-i peamine rahastaja on Eesti Kennelliit. Lisaks toetavad üritust sponsorid, kelle otsimine veel käib. „Üritusele vajaliku võistlusvarustusega toetab meid Galican,“ lisab Indrek ja täpsustab, et nad esitanud toetustaotluse ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) ja esitamisel on taotlus kultuuriministeeriumile.

Kultuuri osana koeri ei nähta, kuna Eestis on endiselt sügaval suhtumine, et koer on koer.

„Riigipoolset toetust otseselt ei ole,“ märgib Indrek. „Kahjuks ei ole veel Eestis koerasport tunnustatud spordina. Kultuuri osana koeri ei nähta, kuna Eestis on endiselt sügaval suhtumine, et koer on koer. See suhtumine vaikselt muutub.“

2016.a saavutas Marta Miil mini klassis individuaalsel hüpperajal agility MM-il I koha. / Foto: FCI Agility MM 2020

Indrek avaldabki lootust, et umbes 450 võistleva koera nägemine ja koeraspordi MM-i toimumine Eestis aitab seda „koer on koer“ suhtumist muuta. „Ühest küljest on see tõestuseks, et koerad võivad ilusti käituda ja nendega võib olla väga tore aega veeta,“ ütleb Indrek lisades, et: „Teisest küljest näitab see tänastele koeraomanikele, et koeraga võib olla rohkem tegevusi, kui kaks korda päevas rihmas jalutamas käia. Kolmandaks ja kindlasti mitte kõige vähem olulisem on kogemus, et palju koeri ei tähenda ilmtingimata palju probleeme.“

Hetkel on maailmameistrivõistluste korraldajatel kiired päevad. Ja teadmiseks, et MM-i piletid on juba müügis ning iga ostetud pilet aitab MM-i korraldamisele kaasa. „Kui soovid tulla maailma tipp-agilitykoeri vaatama, siis on sul juba täna võimalik osta pileteid sellele üritusele. Ära osta jõulukingiks koera, tule parem agility MM-i vaatama!,“ ärgitab Indrek Tirmaste juba täna endale ja oma sõbrale Tondiraba jäähallis toimuvale koerapeole piletit ostma. Lisaks, koeraspordi võistlustel on alati igas riigis kaasa löönud vabatahtlikud abilised. Indreku sõnul vajavad ka nemad igasugust abi, sh vabatahtlike abi. „Kui sa tunned, et tahaksid kaasa lüüa unikaalse suurürituse korraldamises, siis anna endast märku,“ lisab Indrek. Ühendust MM-i tiimiga saad siin.

Kui palju on Eestis agility harrastajaid?

Sellele küsimusele on Indreku sõnul raske vastata. „Palju on koeri, kes on klubide juures treeningutega alles alustanud,“ märgib Indrek. Ta lisab, et tänavu on Eestis ametlikult võistelnud 300 erinevat Eesti koera ning mitmed harrastajad võistlevad mitme koeraga. „Ametlikult võistlevaid harrastajaid võiks hinnata umbes 250-le. Lisaks siis mitteametlikus AG-0 klassis võistlevad ja võistlemist mitte alustanud koerad. Kokku räägime umbes 350-400 harrastajast.“

Indrek Tirmaste ja Gamma Jõulumäe Tervisespordikeskuses. Foto: Indrek Tirmaste erakogu

Olgu öeldud, et agilityga saab tegeleda igas Eestimaa nurgas ning iga koeraga, olenemata tema suurusest ja tõust. Näiteks võistleb Indrek ise agilitys oma parson russell’i terjeri Gammaga. Meie agility-koerte seas on nii erinevaid lamba- ja karjakoeri kui ka näiteks Romagna veekoeri, borderkollisid, pumisid, terjereid ja segaverelisi koeri jne.

Kus agilityga tegeleda saab? EKL-i liikmesorganisatsioonina on registreeritud kokku 11 agilityga tegelevat klubi. Lisaks siis klubid, mis ei ole EKL-i liikmed. Klubisid on nii Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus kui ka Kuressaares. Indreku sõnul võiksid agility-huvilised, kes tahaks selle vahva alaga tutvuda, alustada otsingutega just EKL-i liikmesorganisatsioonide lehelt või Facebookist, Eesti Agility grupist.

Pikemalt saad FCI Agility MM-i 2020 kohta lugeda nende kodulehelt või siis nende FB-lehelt.

Agility MM-le oodatakse u 400 võistluspaari 40 riigist. / Foto: FCI Agility MM 2020