61 hunti – Eesti rahvuslooma – kaotab tänavu elu

0
2274
Eesti rahvusloom hunt
Eesti rahvusloom hunt. Foto: Pixabay

4. detsembri seisuga on keskkonnameti andmetel tapetud 14 hunti 61-st. Kõige rohkem on jahimehed hunte lasknud Raplamaal, kokku 9.

Hundijahi eesmärgiks on keskkonnaameti teatel ohjata nende arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kahjustusi loomapidajatele. Ameti pressiteate järgi toimub hundijaht rohkemate kiskjakahjudega piirkondades ning samas püütakse vähem häirida suurematel loodusmaastikel asuvaid hundikarju. Selliselt ohjamist korraldades saab tagada hundi asurkonna soodsa seisundi ja liigi ökoloogilise funktsiooni toimimise, hoidudes seejuures ülemäärastest kahjudest loomakasvatajatele, teatas keskkonnaamet.

Foto: Pixabay

„Hundil läheb Eestis hästi. Hundi arvukus on kasvanud u 15% – kui mullu oli meil 20 pesakonda, siis tänavu 23-24. Küttimise struktuur ning maht lähtub eesmärgist tagada Mandri-Eestis 20 pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega hundile sobilike elupaikade vahel,“ ütles keskkonnaameti jahinduse- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Hundi arvukus on kasvanud u 15% – kui mullu oli meil 20 pesakonda, siis tänavu 23-24

31. oktoobri seisuga on hundid ameti andmetel teinud 144 korda kahju. Hundid on maha murdnud 477 lammast, 15 veist, 3 kitse ja 12 koera.

„Tänavu tekitas poleemikat kahtlus, et hunt ründas Hiiumaal inimest. Keskkonnaameti ja -agentuuri eksperdid uurisid väidet kohapeal, kus selgus, et tegelikult põhjustas rünnaku hoopis koer. Hundil on looduses piisavalt toitu ning korrapärase jahipidamise tõttu on säilinud hundi inimpelglikkus. Seetõttu pole põhjust karta, et hunt inimest ründaks,“ lausus Aimar Rakko.

Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.

Hundi küttimismahud, -andmed ja ohjamisalade kaart on leitavad Keskkonnaameti kodulehelt.