6 põhjust, miks oma koera vaktsineerida

0
84
Eesti on küll marutaudivaba maa, kuid teised koertele ohtlikud haigused, nt koerte katk on meil metsloomade seas levinud. Foto: Pixabay

Veterinaar- ja Toiduamet toob vaktsineerimise teadvustamise nädala puhul välja kuus põhjust, miks on oma lemmikloomade vaktsineerimine vajalik ja oluline.

1. Lemmikloomade vaktsiinid aitavad vältida tõsiseid haigusi, mis võivad põhjustada lemmiklooma surma.

2. Noored loomad on eriti vastuvõtlikud haigustele, sest nende immuunsüsteem ei ole täielikult välja arenenud kuni 6-nda elukuuni.

3. Juhul kui vaktsineeritud koer haigestub, on haigussümptomid palju leebemad.

4. Tänu vaktsiinidele on pidurdunud nende haiguste levik, mis olid varasemalt väga levinud.

5. Kulu vaktsiinidele on väike võrreldes looma ravimisel tekkivate kuludega.

6. Lemmiklooma vaktsineerimine aitab kaasa ka Teie tervisele, vältides loomalt inimesele leviva haiguse (nt marutaud, leptospiroos) levikut.

Lugu jätkub bänneri all…

📢 Käimas on vaktsineerimise teadvustamise 💡 nädal, mille puhul tuletame meelde, kui oluline on oma lemmiklooma…

Posted by Veterinaar- ja Toiduamet on Kolmapäev, 22. aprill 2020

 

Mis on vaktsineerimine?

Toome siinkohal ära ka Eesti Maaülikooli Loomakliiniku selgituse, mida vaktsineerimine oma olemuselt tähendab ja mille vastu vastu meil Eestis koeri vaktsineerida saab.

Vaktsineerimine ehk aktiivne immuniseerimine tähendab organismi aktiivse immuunreaktsiooni esilekutsumist. Vaktsineerimise käigus tutvustatakse organismile haiguse antigeeni, mille vastu hakkab organism tootma antikehi. Kui loom on vaktsineeritud teatud haiguse vastu, siis tulevikus selle haigusega kokku puutudes on organism end juba valmis kaitsma. Looma vaktsineerimine on tunduvalt odavam, kui hiljem nende haiguste ravi, mida oleks saanud vältida!

Mille vastu vaktsineeritakse?

Eristatakse tuumikvaktsiine (nende vastu peaks vaktsineerima kõiki lemmikloomi, kuna tegu on tõsiste, eluohtlike ja ülemaailmse levikuga haigustega) ja mitte-tuumikvaktsiine (vaktsineerimise vajadus sõltub konkreetsest loomast, elukeskkonnast, asukohast jne).

Tuumikvaktsiinid on marutaudi (Eestis kohustuslik iga kahe aasta tagant), koerte katku, parvoviiruse ja viirusliku hepatiidi vastased vaktsiinid.

Mitte–tuumikvaktsiinid on koerte parainfluensaviiruse, kennelköha ja leptospiroosi vastased vaktsiinid.

Parvoviirus (P)

Parvoviirus on väga nakkuslik ja tõsiselt kulgev viirushaigus. Kutsikad on haigusele vastuvõtlikumad ning neil on haiguse kulg raskem ja võib lõppeda looma hukkumisega. Nakatumine toimub seedekulgla kaudu või sissehingamisel. Peamised haigustunnused on loidus, isutus, oksendamine, äge kõhulahtisus (sageli on see väga halvalõhnaline ning võib sisaldada värsket verd) ning kaalukadu.

Koerte katk (D)

Multisüsteemne viirushaigus, mis on väga nakkusohtlik ning põhjustab suurt suremust. Viirus võib põhjustada hingamisteede nakatumist, mis väljendub mädase ninanõrega ning köhimisega. Lisaks võib tekkida oksendamist ja kõhulahtisust. Tõsistel juhtudel võivad esineda ka närvinähud – krambitamine, pea surumine vastu seina, ülierutuvus ja jäsemete jäikus.

Koerte nakkav hepatiit (H)

Viirushaigus, mis levib loomalt loomale või kaudsel kontaktil viirusosakestega nakatunud esemetega. Nakatumise korral võib loom hukkuda isegi viie päevaga. Hepatiidi korral tekib maksa põletik, palavik, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, naha kollasus, düsorientatsioon, krambid ning kooma. Mõningatel juhtudel võib viirus põhjustada silmakahjustusi.

Koerte paragripp (Pi)

Üks kõige sagedamini esinev hingamisteid tabandav viirushaigus. Nakatumine toimub otsesel kontaktil haige loomaga või läbi õhu. Haigustunnusteks on silma– ja ninanõre, palavik, köhimine, loidus ning isutus.

Leptospiroos (L)

Leptospiroos on maailmas laialt levinud nakkushaigus, mille mitusada tekitajat võivad nakatada erinevad loomaliike (k.a inimene). Nakatumine toimub otsese või kaudse kontaktiga, puutudes kokku haige loomaga, nakatunud uriini või saastunud veega. Loomal võivad olla väga erinevad haigustunnused. Esineda võib palavik, isutus, lihasvalu, nõrkus, oksendamine, kõhulahtisus (vesivedel, värvuselt hallikas), naha kollasus ja tiinetel loomadel abordid. Väga rasketel juhtudel võivad esineda ninaverejooks, köhimine ja äkksurm.

Marutaud (R)

Marutaud on ägedalt kulgev viirushaigus, mis põhjustab peamiselt närvinähtusid ning mis lõpeb alati looma hukkumisega. Haigus levib peamiselt hammustuse kaudu. Haigusesse võivad nakatuda erinevad loomaliigid (k.a inimene). Marutaudi levimus sõltub suuresti riigist. Eesti on kuulutatud marutaudivabaks, samas Aafrika riikides on see lailadaselt levinud. Haigusel on erinevad faasid ning haigustunnused võivad varieeruda alates apaatsusest kuni tõsise agressiivsuse ja lihaste halvatuseni. Tunnuste tekkimisel saabub surm 5-6 päevaga. Marutaudi vastu vaktsineerimine on Eestis kohustuslik iga 2 aasta tagant! Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/107072011007.

Allikas: Eesti Maaülikooli Loomakliinik